USA asevälisminister lubas panustada Euroopa julgeolekusse

Antony Blinken.

FOTO: Andrew Harnik/AP

Ameerika Ühendriikide asevälisminister Antony Blinken kinnitas USA jätkuvat toetust Euroopa ja eriti selle idatiiva julgeoleku tagamisele ning ütles, et sellekohase sõnumi edastab ka NATO Varssavi tippkohtumine juuli algul.

Blinkeni sõnul võtavad Ühendriigid kõiki oma kohustusi NATO ees väga tõsiselt. «Meil on Euroopa julgeoleku tugevdamise algatus, selle kaudu oleme paigutanud Poolasse lennukeid erinevateks treeningmissioonideks ning kavatseme osaleda seal ka õppustel, millest võtab kokku osa 25 000 sõjaväelast. Lisaks oleme neljakordistamas oma kaitseotstaerbelist eelarvet 790 miljonilt 3,4 miljardile,» rääkis Blinken kolmapäeval antud telefonipressikonverentsil.

Ta kordas üle ka lubaduse saata Poolasse ja Balti riikidesse täiendavalt roteeruv pataljon.

Viidates NATOt idast ähvardavatele väljakutsetele viitas Blinken otseselt Venemaale, mis oma agressiooniga Ukrainas on kõigutanud senist rahvusvaehlist stabiilsust Euroopas.

«Varssavi tippkohtumine peaks demonstreerima NATO märgatavat edasiminkut Walesi tippkohtumisel võetud kohustuste osas panustada meie kaitsevõimekuse moderniseerimisse,» rääkis Blinken. «Tippkohtumine näitab alliansi valmisolekut tegelda nii lõunast kui idas suunast ilmnevate erinevate väljakutsetega ning tugevdada kõiki 21. sajandile kohaseid heidutusmeetmeid, kaasa arvatud tava- ja tuumarelvastus, raketikaitse, küberkaitse ja asümmeetriliste ohtudega tegelemine.»

«Varssavi tippkohtumine kinnitab üle ka avatud uste poliitika, tervitades Montenegro liikmeks saamist ning tugevdades partnerlust Gruusia ja Ukrainaga ning uute partneritega Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas,» märkis Blinken, kelle sõnul kinnitab allianss üle ka oma kohustused Afganistani ees.

Kinnitades NATO avatud uste poliitika jätkumist lükkas Blinken kaudselt ümber USA NATO-saadiku aprillis öeldud väite, et allianss lähiaastatel ei laiene.

Blinken andis oma pressikonverentsi pärast 5.-10 maini peetud ringsõitu, mis hõlmas Poolat, Bulgaariat, Rumeeniat ja Prantsusmaad.

Tagasi üles