/nginx/o/2011/01/09/495982t1h4780.jpg)
Lõunasudaanlased otsustavad täna alanud ja nädal aega kestval referendumil, kas lüüa lahku Aafrika mandri suurimast riigist Sudaanist.
Aafrika suurim riik võib jaguneda kaheks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kauaoodatud rahvahääletusel on õigus hääletada üksnes lõunasudaanlastel, keda on üle maailma kokku viie miljoni. Referendumis lepiti kokku 2005. aasta rahulepinguga, mis lõpetas Musta mandri pikima, 22 aastat kestnud kodusõja, milles hukkus üle kahe miljoni inimese.
Referendum kestab nädal aega ja ekspertide sõnul soovivad lõunasudaanlased end peamiselt moslemitest araablastega asustatud Põhja-Sudaanist iseseisvaks kuulutada.
«See on ajalooline hetk, mida Lõuna-Sudaani rahvas oodanud on,» kinnitas Lõuna-Sudaani liider Salva Kiir BBC vahendusel ja lisas, et temale tähistab rahvahääletus uue teekonna algust.
Sudaani president Omar al-Bashir on aga hoiatanud, et Lõuna-Sudaani eraldumine toob kaasa ebastabiilsuse. «Lõuna kannatab mitmesuguste probleemide küüsis,» leidis Bashir ja lisas: «See on olnud sõjas alates 1959. aastast. Lõunal puudub suutlikkus hoolitseda oma kodanike eest ja võime panna alus riigile ega võimule.»
Bashir on pakkunud lõunaosas elavatele peamiselt kristlastele ja põlisusundite järgijatele topeltkodakondsust ning käinud välja idee, et Sudaan võiks koos edasi eksisteerida Euroopa Liidu sarnase blokina.
Ka hoiatas Haagi tribunali poolt genotsiidis ja sõjakuritegudes süüdistatav president võimaliku sõja eest, kui naftarikas Lõuna-Sudaan peaks end referendumi järel iseseisvaks kuulutama. Seda eelkõige majanduslikel kaalutlustel, sest koguni 80 protsenti riigi naftavarudest asub just Sudaani lõunaosas, kus leidub rikkalikult ka teisi maavarasid.