/nginx/o/2011/01/09/496192t1hb6a1.jpg)
Soomlased on harjunud lumiste talvedega, kuid seda, et põhjanaabrite pealinnas Helsingis kaks talve järjest ootamatult palju lund maha sajab, ei osatud paraku ette näha.
Rohke lumi ajas lõhki Helsingi eelarve
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba enne jõule maad katnud paksu lumevaipa koristatakse Helsingi tänavatelt siiani. Lumekoristus viis linna eelmise aasta eelarvest Helsingin Sanomate teatel kümme miljonit eurot rohkem kui planeeritud ja ilmaennustused lubavad ka tänavuse eelarve lõhki ajada.
20. detsembril oli lumevaiba paksus Helsingi kesklinnas 63 sentimeetrit, mis jäi napilt alla linna detsembrirekordile, 1915. aasta 70 sentimeetrile.
Helsingisse saabudes ei paista neljapäeval olukord aga sugugi nii nutune kui arvata võiks.
«Päris hästi on kõik ära koristatud. Igal hommikul puhastatakse teid, kuid kesklinnas on olukord halb,» selgitab Itäkeskuse lähedal Turunlinnantiel vastu jalutav Bi Hagman.
30 aasta eest labidatöö
Turunlinnantiel on kõnni- ja sõidutee vahel hanged nabani, kuid sõidutee ise on puhas. Kõnniteed katab siledaks aetud lumekiht ning jalutamiseks on ruumi küllaga. Lähedalasuval Olavinlinnantiel on kasutusel vaid ühe teepoole kõnnitee ja sõidurada on ühtlaselt valge lumega kaetud.
Olavinlinnantie 5 korterelamu kojamees Männikkö, kes keeldus oma eesnime ütlemisest, selgitab, et kaks autot korraga vastassuunas liikuma ei mahu, kuid praeguseks on olukord juba palju parem kui detsembri keskel.
Juba 31 aastat kojamehe-majahoidjana töötanud mees tegutseb parasjagu minitraktoriga, et kahe ja poole meetri kõrgust lumehunnikut tee äärest mõnekümne meetri kaugusele puude alla vedada.
«Mis nii viga tööd teha. Siin on soe, saab istuda, samal ajal kuulad raadiot ja saad palju lund korraga ära veetud,» tutvustab Männikkö oma töövahendit. «1981. aastal, kui oli samuti tohutult lund, tuli kõik ju käsitsi ära koristada. Kujutate ette, kuidas oleks seda sama kogust lumelabidaga siit ära vedada?»
Ka Herttoniemis on olukord sarnane. Kohalikud selgitavadki justkui ühest suust, et pealinna südames olla olukord hirmsam, kuid ka kesklinna jõudes midagi hirmuäratavat silma ei jää. Paljusid tänavaid ääristavad lumevallid, kuid nii auto- kui ka kõnniteed on heas korras.
Kogu päeva vältel ei teki kordagi libisemisohtu, mis Tallinnas iga mõnesaja meetri tagant ähvardab. Samuti ei pea põlvini lumes sumpama või halvasti hooldatud kõnniteed autotee vastu vahetama.
«Nüüd on jõutud lund palju vähemaks viia. Just õhtuti sõidavad igal pool lumekoristustraktorid ringi,» teatab kesklinnas Mannerheimintiel kioskit pidav eestlanna Laine Torm.
Autod eest viidud
Samas sarnaselt Tallinnaga on ka Helsingis väiksemad kõrvaltänavad lumme mattunud ja kahe rea asemele on jäänud vaid üks üsna niru sõidurada. Kaisaniemi Vuorikatut katab kümne sentimeetri paksune lumepuder ja Kallios kõrguvad pea kõikidel kõrvaltänavatel hanged.
«Kesklinna kitsaste tänavate tõttu on autosid eest ära viidud. Eks osa sõidukeid on ka valesti pargitud ja nii ei pääse trammid mööda,» räägib taksojuht Ville Haapkylä.