Lennart Meri konverentsi avasessioon: palju küsimusi, kuid vähe vastuseid

Lennart Meri konverentsi algus Foto: Pm

Täna alanud kümnenda Lennart Meri konverentsi avasessiooni tuumiku moodustas teadmatus tuleviku ees ja uue normaalsuse kujundamine. 

Konverentsi avapaneelist võtsid osa president Toomas Hendrik Ilves, Euroopa Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans, endine NATO Euroopa vägede juhataja Wesley Clarke ja Brookingsi Instituudi liige Constanze Stelzenmüller. Sessiooni juhatas New York Timesi ajakirjanik Steve Erlanger.

Nagu on ka avasessiooni pealkirjaks: «Uus normaalsus: meile tuttava lääne lõpp?», püstitati diskussiooni käigus palju küsimusi, millele loodetavasti järgmise kahe päeva jooksul samuti vastus leitakse.

Erlander juhatas jutuajamise sisse küsides, kes uut normaalsust kujundab, kas need oleme meie, kas me võtame initsiatiivi, lisades, et initsiatiiv tähendab riski ja kas me oleme selleks riskiks valmis. Samuti diskuteeris ajakirjanik sessiooni pealkirja üle, öeldes, et lääs, milles me elame ei pruugi olla sama, mida me teame või teadsime.

Initsiatiivi võtmisel rõhutas Erlander, et me kipume oma mõjuvõimu unustama.

Lääne seisukorda iseloomustas Erlander kui ootavat - teadmatus, mis juhtuma hakkab. Ees on ju USA presidendivalimised, hääletus Brexiti üle ning puudub selge arusaam, kuidas lahendada Euroopa Liidus valitsevat kriisi.

«Lääne olukord on lahtine küsimus,» võttis Erlander oma sissejuhatuse kokku.

Ajakirjanikult võttis sõna üle Euroopa Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans, kes tõstatas Erlanderi eeskujul mitmeid küsimusi, mis vastust ei saanud. Nimelt, kas Euroopa Liidu kodanike heaolu on püsimisvõimeline, kuidas säilitada ja kaitsta Euroopa identiteeti. Timmermans rõhutas et praeguses kriisiolukorras on eluliselt oluline liidu majandusliku kasvu parandamine.

Kuid hetke olukorda domineerib hoopis hirm.

Oma eelnevatele märkustele lisas Komisjoni asepresident, et EL peab ühtsena võtma geopoliitilise vastutuse ja et EL organisatsioonina ei ole tasuta. Saadud hüvede eest tuleb hinda maksta ja tasumise aeg on käes.

«Et muutuda ja see muutus on püsimajäämiseks vajalik, tuleb reformid viia läbi kontinentaalsel, mitte riiklikul tasandil,» ütles Timmermans.

Brexitit puudutades oli Komisjoni asepresidendil öelda vaid, et ta loodab selge mõistuse püsimajäämisele ja esiletõusule.

Timmermans andis sõnajärje üle president Ilvesele, kes rõhutas, et käes ei ole mitte ainult meile tuttava lääne lõpp, vaid kogu meile tuttava maailma lõpp. Samas tõstatas ta küsimuse, et mis see on, mida me tahame?

Ilves lisas, et kümnendi tagune optimism on kadunud ja see on asendunud teadmatusega.

Venemaad puudutades tõstatas Ilves jällegi küsimuse, et meie, kes me rahvusvahelist õigust järgime, mida me teeme riigiga, kes samade reeglite kohaselt ei mängi?

Euroopa kriisist rääkides ja oma juttu kokku võttes, ütles Ilves, et see peaks tuld andma poliitilisele tahtejõule ja julgusele, kuid seni pole seda juhtunud.

Endine NATO Euroopa vägede juhataja Wesley Clarke väljendas samuti lääne teadmatust tuleviku ees. Ta rõhutas, et olukorda ei saa muutma mitte relvajõud vaid hoopis majandus, kuid relvajõud toetavad seda.

Clarke nõustus, et oleme jõudnud ajastu lõppu ja tõstatas Ilvesega sarnase küsimuse, kas kätte on jõudnud lääne lõpp.

Constanze Stelzenmüller rõhutas oma kõnet alustades lääne harjumusega oodata Merkeli arvamust, kuid tema positsioon läänes on nõrgenenud vigade tõttu, mille eest ta on ise vastustav. Samas ütles Stelzenmüller, et Merkeli positsioon ELis ei ole ohus ja tema poliitika põgenike osas on aplausi väärt - see oli tegu, mida keegi teine ei julgenud teha.

Stelzenmüller avaldas lootust, et lähitulevikus saab ELil olema võimekus lahendada meid vaevavaid probleeme ja et Saksamaa kui praegune de facto Euroopa liider ei saa olla ainus, kes neid lahendama asub. Seda positsiooni tuleb jagada teiste EL maadega, et leida olukorrale kestev väljund.

Oma jutu ja sissejuhatuse konverentsile võttis Stelzenmüller kokku lootusega, et Soome ja Rootsi võtavad ennast kokku, saavad oma kahtlevast seisukohast üle ja liituvad NATOga.

Oodata on huvitavat Lennart Meri kümnendat konverentsi Tallinnas.