New Yorgi ülikooli professor: Putin pole eksistentsiaalne oht Euroopale, aga on seda maailmakorrale

FOTO: Raul Mee

«Kas Venemaad tuleks pidada eksistentsiaalseks ohuks?» küsis Lennart Meri konverentsil tänase teise paneeli avanguks McCaini rahvusvahelise juhtimise instituudi inimõiguste ja demokraatia uurimise osakonna juht David Kramer. 

«Me räägime palju oma ebakindlusest Venemaa suhtes, aga on üsna ilmselge, et Kreml kardab samuti. Venemaalased kardavad kindlasti ise ka midagi,» sõnas Brookingsi instituudi USA ja Euroopa keskuse vanemteadur Fiona Hill. Hill tõi välja, et Venemaa kodune situatsioon on muutunud varasemast veelgi keerukamaks ja meenutas nii riiki kui rahvusvahelist avalikkust vapustanud Boris Nemtsovi mõrva.

New Yorgi ülikooli globaalsete suhete professor Mark Galeotti rõhutas, et kõik sõltub sellest, mida eksistentsiaalse ohu all mõeldakse. Galeotti sõnul paistab, et Putin tahab võimalust kaasaegsest maailmast nii palju kui võimalik taanduda, osaleda finantsmaailmas, ent mitte järgida rahvusvahelist õigust ja suhtlemisetiketti. «Putin pole eksistentsiaalne oht Euroopale, aga on seda maailmakorrale,» võttis Galeotti selle probleemi kokku. 

Mark Galeotti. Foto: Raul Mee

FOTO: Raul Mee/Scanpix

«Tuleb küsida, kas Kreml näeb läänt eksistentsiaalse ohuna endale,» sõnas Rootsi endine peaminister Carl Bildt. Venemaa ei ole oma tuleviku suhtes liiga enesekindel, lisas ta.

«Putin ja Venemaa ei ole eksistentsiaalne oht, sest Venemaal on oma vead ja Venemaa ühiskonnas jooksevad sügavad lõhed,» kommenteeris Harinder Sekhon, India Vivekananda rahvusvahelise fondi vanemteadur, kes tõi arutellu laiema mõõtme, meenutades, et Venemaa ei piirne vaid Euroopa ja NATO riikidega, on väga pikk piir Aasias. India jaoks on sealjuures suurimaks probleemiks Venemaa suhted Hiinaga ja see, mida tehakse Lõuna-Hiina merel, mille läbitavus on väga oluline India kaubandussuhete jaoks.

Harinder Sekhon. Foto:

FOTO: Raul Mee

«Me vaatame Venemaad jupitatuna erinevate akende kaudu – NATO, Balti riigid, Euroopa perspektiiv. Venemaa on multiregionaalne jõud nii geograafia kui oma kavatsuste põhjal ja me peaks palju enam vaatama Hiina ning India suunas,» lisas Hill. «Jaapani eksperdi jaoks on eksistentsiaalne oht näiteks Vene-Hiina suhe.» 

Moskva Washingtoni-keskne maailmavaade

«Moskvas on kõik teemad seostud sellega, kui halb on meie vastu USA,» rääkis Galeotti Venemaa vaatest maailmapoliitika toimimisele. Ka Euroopa otsuseid juhiv USA ning oluline on küsimus, kuidas saab Euroopat USA vastu kasutada. «See on pööraselt Washingtoni-keskne maailmavaade,» kommenteeris ta.

Huvipakkuvaks peab ta sealjuures Afganistanis toimuvat – on tõenäoline, et uut Donbassi tungimise laadset aktsiooni me praegu ei näe, Afganistanis on aga võimalik lihtsalt ja kiiresti hõimusõdadele hoogu juurde anda ning samas sealt ka järgmisel päeval taganeda.

Rootsi endine peaminister Carl Bildt. Foto:

FOTO: Raul Mee

Bildti sõnul näeb Putin end ise kindlasti Venemaa hiilguse taastajana, aga suure strateegia olemasolu selleks on väga küsitav. «Ma olen hämmingus, kui palju on öeldud, et lääs sepitseb venemaa lagundamist. Seda on nii palju öeldud, et tundub, et seda on keegi kindlasti uskuma jäänud.»

Bildti sõnul tuleb tähele panna, millised väed saatis Venemaa Süüriasse – need on need, keda valmistatakse ette Kesk-Aasias kasutamiseks ja nad said nüüd Süürias hea treeningu. See viib arutelu ka tagasi Afganistani küsimuse juurde.

Harinder rõhutas, et Venemaa on samuti väga mures terrorismi ja võimalike erinevate mässuliste pärast.

Venemaa taltsutamine

Galeotti leidis, et Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonidest olid kõige efektiivsemad tegelikult esimeses ringis kehtestatud piirangud konkreetsete isikute suhtes, tavalise venelase piiramine ei anna tulemusi. Ta nentis, et tuleb mõelda, kuidas Vene režiimi parketikõlbulikumaks treenida – kuidas õpetada Venemaa välismaailmaga senisest erinevalt suhtlema. Selleks tuleb aga läänel otsustada, mida meie tahame – konsensuseta pole võimalik midagi saavutada.

Hill kinnitas, et Venemaa suhtes tuleks rakendada kõiki meetmeid – nii NATO kohalolu suurendamist kui sanktsioone ja erinevaid pehmeid vahendeid. Sealjuures ei tohi unustada, et meil on juba hulk vahendeid Venemaaga seotud probleemidega tegelemiseks, üks võimalus on näiteks organiseeritud kuritegevuse piiramine ja uurimine, milles on väga häid tulemusi saavutatud viimasel ajal Hispaanias.

Tagasi üles