/nginx/o/2013/07/05/1875352t1h3032.jpg)
/nginx/o/2016/05/14/5381643t1h1093.jpg)
Poola välisminister Witold Waszczykowski sõnas täna Lennart Meri konverentsil esinedes, et tema hinnangul kaaperdasid paar riiki Ukraina probleemi.
Poola välisminister Meri konverentsil: paar Euroopa riiki kaaperdasid Ukraina probleemi (18)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nad lõid Normandia formaadi ja Minski leppe. Probleeme üritati lahendada, kuid seda ei tehta NATO või Euroopa nime all, vaid tegu on mingi eraldi moodustisega. Kelle nimel nad üldse tegutsevad?» tahtis Waszczykowski hommikusel paneeldiskussioonil «NATO Varssavis: allianssi kõvendamine?» teada, viidates Prantsusmaale ning Saksamaale.
/nginx/o/2016/05/14/5381649t1hced1.jpg)
Prantsuse kaitseministeeriumi kaitsepoliitika osakonna juht Philippe Errera vastas, et
Prantsusmaa ja Saksamaa ei ürita midagi saavutada ainuüksi enda julgeoleku huvides, vaid silmas peetakse üldist julgeolekut. «Vahel teeme asju koos, vahel eraldi,» teatas Errera.
«Milleks siis [Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Federica] Mogherini üldse olemas on?» tahtis Waszczykowski seepeale teada.
«Varssavis näeme, et NATO on tuumaliit kogu selle võimekusega,» lubas Versbow.
Waszczykowski hinnangul ei peaks NATO üldisemas mõttes erinevaid probleemseid piirkondi –nt Süüria, Musta mere piirkond, Baltimaad - lahku lööma, vaid käsitlema neid ühe teemana. «Mina keskenduksin allikale, kes neid konflikte provotseerib: enamikel juhtudel on seal taga üks riik. Oleks vaja tegeleda selle riigiga,» arvas Poola välisminister.
Paneeldiskussioonil NATO seisukohti esindanud alliansi asepeasekretär Alexander Vershbow nõustus, et teemasid peaks käsitlema koos, kuid lisas, et arvesse tuleb võtta ka iga juhtumi eripärasid. Kindlasti ei taanda me aga Ukrainat hallalaks, ütles Vershbow ja lisas, et juuli algul Varssavis toimuval NATO tippkohtumisel pööratakse Musta mere piirkonnale palju tähelepanu.
«Peame aru saama, et me ei tohi Krimmi unustada. Krimm on Euroopa julgeolekuga seotud probleemide peamine põhjus ning seda ei tohi aktsepteerida ega lasta päevakorrast maha võtta, kuigi Venemaa seda sooviks,» rõhutas ka Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist.
Errera tõi aga välja, et suhtluses Venemaaga ei tasuks ust täiesti kinni lüüa. «Heidutus ja dialoog pole asjad, miks teineteist välistavad, vaid nad võivad üksteisele jõudu juurde anda. Dialoogi kaudu saab tagada selle, et uks on koostööks lahti, kui Venemaa tahab sellest sisse tulla,» arvas ta.
/nginx/o/2016/05/14/5381651t1hfd17.jpg)
Siiski möönis Errera, et tuumaheidutus tuleb lisada heidutuste hulka ning ka Vershbow rõhutas, et NATO peab meenutama, et tegu on jätkuvalt tuumaliiduga.
Alliansi 2010. aastal vastu võetud strateegiline kontseptsioon deklareerib, et NATO eesmärgiks on luua tingimused tuumarelvavaba maailma jaoks, kuid seni, kuni maailmas on tuumarelvad, jääb ka NATO tuumaalliansiks.
«Me ei pea peegeldama siiski seda, mida venelased teevad,» arvas Vershbow Venemaa tuuma-avalduste kohta. «Varssavis näeme, et NATO on tuumaliit kogu selle võimekusega,» lubas ta.