Venezuela president Nicolás Maduro andis laupäeval käsu üleriigiliste sõjaväeõppuste korraldamiseks, et "vastu astuda välisagressioonile".
Venezuela president andis käsu suurte sõjaväeõppuste korraldamiseks
"Ma andsin käsu üleriigilisteks sõjaväeõppusteks, et valmis olla igaks stsenaariumiks," ütles Maduro oma toetajate korraldatud meeleavaldusel.
Maduro süüdistab Ühendriike koos "fašistidest Venezuela parempoolsetega" riigi destabiliseerimises.
Maduro pikendas päev varem kolme kuu võrra eriolukorda, mis annab talle ulatuslikud volitused majanduskriisi lahendamiseks vajalikuks peetavate reformide läbiviimiseks. Presidendi sõnul võib eriolukord kesta 2017. aastani.
"Me peame taastama tootlikkuse, mis on halvatud kodanluse poolt," toonitas sotsialistist riigipea.
Naftatootmisest sõltuv Venezuela majandus kahanes möödunud aastal 5,7 protsenti, inflatsioonitase ulatus ametlikult 180 protsendini, kaubanappus mitmekordistus ja hinnad lendasid lakke. Riigitöötajad käivad tööl vaid kaks päeva nädalas, et elektrit kokku hoida.
Valitsus on kärpinud avaliku sektori tööpäeva kuuele tunnile ja muutnud reede kuni 6. juunini vabaks päevaks. Riigi avalikus sektoris töötab 2 miljonit inimest.
Esimest korda kuulutas Maduro eriolukorra välja 14. jaanuaril 60 päevaks, märtsis seda pikendati.
USA luureanalüütikud on üha enam veendunud, et Venezuela presidendi Maduro tõrjuvad võimult tema enda sotsialistliku liikumise liikmed ja juba enne ametiaja lõppu.
Tundmatuks jääda soovinud kõrged Ühendriikide luureametnikud ütlesid reedel, et mida hullemaks Venezuela majanduse olukord läheb, seda ebakindlamaks muutub Maduro positsioon.
Alates detsembrist, kui opositsioon võitis ülekaalukalt parlamendivalimised, on poliitiline vastasseis üha teravnenud. Seda tõukab tagant tõsine majanduskriis, mida iseloomustavad toidu- ja tarbekaupade nappus, igapäevaseks saanud elektrikatkestused, hüperinflatsioon ja pikad järjekorrad.'
Maduro süüdistab majandusraskustes "kapitalistide majandussõda".