/nginx/o/2013/07/05/1875352t1h3032.jpg)
/nginx/o/2016/05/15/5387561t1h9273.jpg)
Panana paberite nimede seas palju Eesti firmasid ei olnud, sest siin on lihtsam ja odavam makse maksta, sõnas tänasel Lennart Meri konverentsil Eesti peaminister Taavi Rõivas, kui talle esitati küsimus Eesti maksusüsteemi kohta.
Rõivas Meri konverentsil: Panama paberites oli vähe eestlasi, sest siin on lihtsam ja odavam makse maksta (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ei saa Eesti peaministrina teistele riikidele öelda, mida nemad peaks tegema, kuid Panama nimekirjas oli väga vähe eestlasi,» ütles Rõivas maailmamajanduse suundumustele pühendatud paneeldiskussioonis.
Maksuparadiiside problemaatilisusest hoolimata langes tänase arutelu raskuskese maailmamajanduse käekäigu suurmõjutajale ehk Hiinale. Kui eelmisel aastakümnel oli riik olnud maailmamajanduse mootoriks, siis nüüd on majandus aeglustunud ning sel on globaalne mõju.
Mõttekoja Atlantic Council analüütiku Alan Riley hinnangul on Hiina üks probleeme see, et 2001. aastal Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) liitunud riik pole võetud kohustustest hoolimata oma lubadusi täitnud ega turumajanduseks muutunud. «Hiinas on näiliselt olemas kõik turumajandusele iseloomulikud jooned, on tegu vaid fassaadiga ning tegelikult need ei toimi,» selgitas Riley.
«Hiinas pole praegu mitte ainult võim stagneerunud, kuid ka kaubanduspoliitika. Kuid oma poliitilisi probleeme ei saa Hiina meile transportida,» sõnas Riley.
«Hiinas pole praegu mitte ainult võim stagneerunud, kuid ka kaubanduspoliitika. Kuid oma poliitilisi probleeme ei saa Hiina meile transportida,» sõnas Riley.
Mõttekoja Brookings Institution ekspert Sergei Aleksašenko aga rõhutas, et kuigi majanduskasv on Hiinas edaspidi kindlasti aeglasem kui varem, ei tähenda see, nagu hakkaks riigi mõju edaspidi kiiresti vähenema. «Hiina mängib maailmamajanduses edaspidi veel suuremat rolli,» oli ta veendunud.
Majandusekspert Anders Åslund esindas diskussioonil pessimistliku tulevikuvaadet – tema sõnul pole maailmas suurt majanduskasvu enam oodata. «Aastad 2003-2007 olid üldse suurimad kasvuaastad ajaloos. Seda enam tulevikus ette ei tule,» teatas ta. Analüütiku sõnul on järgmised kümme aasta oodata madalaid toormehindu, mis mõjuvad arenevatele majandustele rängalt.
/nginx/o/2016/05/15/5387555t1ha524.jpg)