Minski lepete täitmine on põhimõtteliselt võimalik ja need on raamistikuna vajalikud, kuid Kiievil ja Moskval on nende täitmisest erinev nägemus ja poliitilist tahet napib, leidsid laupäeval Lennart Meri konverentsil Minski leppeid ja rahuprotsessi arutanud eksperdid.
Minski rahuprotsess koosneb kahest osast: läbirääkimised relvarahuleppe asjus ning Ukraina poliitilise korra ja piirikontrolli taastamise etapid. Esimeses neist ehk relvarahuleppes on tehtud edusamme ja on saavutatud ka mõningast edu, kuid teises valdkonnas ollakse jätkuvalt takerdunud, lausus üks ekspertidest.
Kiiev ja Moskva näevad lepete täitmist erinevalt. Kiievi arvates tuleks esmalt tagada julgeolek ja siis alustada poliitilist protsessi. Moskva tahab poliitilisi muudatusi teha julgeolekuküsimuste lahendamisega paralleelselt. Nn Normandia neliku formaadis (Saksamaa, Prantsusmaa, Ukraina, Venemaa) põhjustab see takerdumine aina suuremat rahulolematust. Kiiev ja Moskva on pühendunud leppe täitmisele, kuid kumbki pole panustanud tõkete eemaldamisesse, lisas ta.
Teise asjatundja hinnangul tuleb lepetes sätestatud etappe üritada täita selleks, et välja selgitada osapoolte tõeline tahe. Diplomaatiliste ja leppes sätestatud etappide täitmise katse jooksul selgub, kes protsessi tegelikult tõkestab. Seejärel saame avaldada lisasurvet, rõhutas ta.
Kolmanda eksperdi hinnangul nähakse erinevalt ka Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) rolli. Vene president Vladimir Putin näeb OSCE-d läbi valimiste ja vaatlemise prisma. Tema Ukraina ametivend Petro Porošenko näeb OSCE-d kõikehõlmava politseimissiooni rollis.
Need kaks seisukohta ei käi teineteisele täiesti vastu ning sealt saab aegamööda edasi liikuda, kuid riigid pole nende seisukohtade reaalset paikapidavust kontrollinud. Venemaa positsiooni tuleb pidevalt testida, et me ei magaks ühtegi võimalust maha, lisas ekspert.
Tema arvates on Moskva poliitilise tahte puudumise taga mitmete Kremli ametnike arvamus, et poliitiline olukord Ukrainas peatselt muutub. Moskva arvab, et aeg töötab tema kasuks, rõhutas ta.
Minski protsessi arutanud ekspertide arvates tuleks jätkuvalt edasi liikuda lepete täitmise suunas, kuigi leppeid endid peeti puudulikuks.
Ühtlasi arvati paneelis, et Moskva üritab vähendada Normandia neliku rolli ja tõugata protsessi rohkem Minski kontaktgruppi (Ukraina, OSCE ja Venemaa), milles Kiiev peab separatistidega otsekõnelusi ning Moskva saab samal ajal väita, et tegutseb nende vahel erapooletu vahendajana. Kiiev samas peab Venemaad konflikti otseseks osapooleks, sest Moskval on kontroll separatistide üle ning hoiab tuhandeid Vene sõdureid Donbassis, lisasid mõned osalistest.