/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/05/16/5391017t1h3363.jpg)
Dominikaani Vabariigis pühapäeval korraldatud presidendivalimisi iseloomustasid pikad järjekorrad, mitmed tehnilised probleemid ja väiksemad rikkumised, teatasid valimisametnikud ja vaatlejad.
Dominikaani valimisi iseloomustasid järjekorrad ja tehnilised tõrked
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõned valimisjaoskondadest avati alles tunde hiljem seoses elektrooniliste seadmete tõrgetega.
Keskvalimiskomisjoni esimehe Roberto Rosario sõnul põhjustas suuri probleeme ka sadade abiliste ootamatu lahkumine, mille põhjust mees siiski ei selgitanud.
Prognooside kohaselt võidab valimised senine riigipea Danilo Medina.
Medina tsentristlik erakond Dominikaani Vabastuspartei (PLD) on olnud Haiti saare idaosas asuvas riigis võimul juba 12 aastat.
Dominikaani majandus õitseb tänu välisturistide miljonitele dollaritele, mis igal aastal Kariibi mere kuurortides kulutatakse. Majandus kasvas mullu seitse protsenti.
Sellest hoolimata elab 40 protsenti 10 miljonist dominikaanlasest vaesuses ja töötuse tase ulatub ametlikel andmetel 14 protsendini.
Presidendi vastased heidavad talle lisaks rahva vaesusele ette ka kuritegevuse kasvu riigis ja leiavad, et tema erakond on juba liiga kaua võimul olnud.
Rahvusvaheline kriitika on Medinat tabanud Dominikaani Vabariigis sündinud Haiti võõrtööliste diskrimineerimise tõttu. Tuhanded niisugused dominikaanlased on hääleõiguseta ja ühiskonnas tõrjutud.
Sellegipoolest on 64-aastane Medina hiljutise arvamusküsitluse põhjal Ladina-Ameerika populaarseim liider. Dominikaanlaste seas on tema toetusprotsent 89.
Valimiseelsete arvamusküsitluste järgi peaks Medina koguma 60 protsenti häältest, millest piisab otsevõiduks.
Medina lähimat vastast, sotsiaaldemokraati Luis Abinaderit toetab 29 protsenti vastanuist.
Esimest korda valiti Medina presidendiks 2012. aastal üheks nelja-aastaseks ametiajaks. 2015. aastal viis ta aga läbi reformi, mis lubab tal teist korda riigipeaks kandideerida.
Dominikaani Vabariigis valiti pühapäeval lisaks presidendile ka 32 senaatorit, 190 alamkoja liiget ja toimuvad kohalikud valimised. Hääleõigusega kodanikke on riigis 6,7 miljonit.