Soome kaitsepolitsei juht: rahvusvahelises mastaabis jälgitakse Soomet üsna palju

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Soome kaitsepolitsei (Supo) juhi Antti Pelttari teatel jälgitakse Soomet rahvusvahelises mastaabis keskmisest rohkem ja seda eriti kübervaldkonnas.

Kaitsepolitsei uurib Soome  seni suurimat küberluurejuhtumit, mis pandi toime 2013. aastal, kui murti sisse Soome välisministeeriumi süsteemidesse, edastab iltalehti.fi.

Supo on neid 3 – 4 aasta jooksul toimunud  küberjuhtumeid käsitlenud luure ja räige luure juhtumitena. Senistel andmetel olid nende taga Venemaal tegutsevad küberluure grupid.

Soome kaitsepolitsei juhi Pelttari teatel on küllalt keeruline küberluure jälile jõuda ja sellist luuret pidevalt jälgida.

«Küberluure puhul ei kehti tavaluure reeglid ja selle tõttu suudavad sellega tegelejad oma jälgi väga hästi peita. On raske tõendada, et sellise luure taga võib olla mõni välisriik,» teatas Pelttari.

Pelttari ei kommenteerinud, kas  pärast küberluuretegevuse paljastumist on Soome välisministeeriumi vastu tehtud veel küberrünnakuid.

Supo juhi teatel ei on Soomel veel palju teha, et oma küberruum turvalisemaks muuta.

«Soomes ei ole konkreeteseid seadusi, mis käsitleks küberluuret, seega oleme mõnevõrra ajast maas. Samuti tuleb kaasajastada jälgimismeetodeid ja koolitada inimesi küberluurespetsialistideks,» nentis Supo juht.

Pelttari teatel jälgitakse Soomet ka klassikaliste luuremeetodite abil ning erinevate riikide huvi Soome vastu, mis asub nagu kahe maailma ristteel, ei ole ka pärast külma sõda vähenenud.

«Supo ülesandeks on teavitada oma riigi kodanikke küsimuses, et mida saab pidada normaalseks suhtlemiseks teiste riikide esindajatega ja mille saab liigitada luure alla. Kui tekib kahtlus, tuleks suhtuda ettevaatusega ja teavitada võimuesindajaid,» selgitas soomlane.

Pelttari sõnul pakub Soome paljudele riikidele huvi ja Supo andmetel on Soomesse akrediteeritud erinevate riikide diplomaatide seas luurega tegelevaid isikuid.

Supo juht ei avalikustanud, kui palju selliseid isikuid Soome pinnal olla võib ning ka seda, millised riigid Soomest eriti huvitatud on.

«Soome vastu tunnevad huvi mitmed suurriigid, kaasa arvatud Venemaa, sest oleme Venemaa naaberriik,» nentis kaitsepolitsei juht.  

Tagasi üles