USA väljaande Wall Street Journali teatel oleksid 22. märtsil Belgias Brüsselis toimunud terrorirünnakud võinud olla karmimad ja ohvriterohkemad, kuid ründajad tegid vigu, mis neid nõrgestasid.
Wall Street Journal: Brüsseli terroristid tegid vigu, mille tõttu ohvrite arv jäi väikeseks
Brüsseli rünnakut analüüsinud ekspertide teatel oli rünnaku tegijate üheks nõrgaks kohaks see, et neil puudus rünnakuid koordineeriv juht ja millegipärast jäeti kaks pommi plahvatama panemata.
Ründajatele mõjus negatiivselt ka see, et Brüsseli politsei avastas juba varem nende ühe relvapeidiku ja nad jäid ilma osadest käsirelvadest, mis olid mõeldud rünnakuks.
Wall Street Journali teatel pärinevad nende andmed Brüsseli rünnakuid uurinute hulka kuulunud isikutelt.
Leht viitab samuti Belgia parlamendis käsitletud andmetele ja USA luurele, mis sai rünnakute uurimise teavet.
USA lehe teatel on kõige ebatavalisem fakt seotud Brüsseli Zaventemi lennujaamas toimunud pommirünnakutega. Ründaja Ibrahim el-Bakraoui pani esimese pommi plahvatama lennufirma Delta AirLinesi registreerimislaua juures, teine ründaja Najim Laachraoui liikus oma pommikohvriga põgenevate inimeste seas, kuid ta kohver kukkus pagasikärult maha paigas, mis oli peaaegu inimtühi. Pommiplahvatusjäänuste teele jäi suur metallpost, mis omakorda takistas jäänuste kaugemale lendamist ja kellegi vigastamist.
«Palju plahvatusjäänuseid jäi metallposti, kuid kui need oleks tabanud inimesi, siis ei oleks neist inimestest palku midagi alles olnud,» teatas allikas.
Zaventemi lennujaama politseijuht Jean-Pierre Devos sõnas Belgia parlamendi ees, et neli tundi pärast plahvatusi leiti turvakaamerapildi abil Air France´i laua juurest kahtlane objekt.
See osutus veel üheks pommiks, mis millegipärast oli jäetud kolmanda terroristi poolt plahvatama panemata. Pommirühm uuris pommi, mis siis plahvatas, tekitades vaid väikese ainelise kahju.
Devosi arvates oli nii lennujaamas olnutel kui hiljem politseil õnne, sest varem plahvatades oleks see võinud tappa kümneid inimesi.
Belgia politsei teatel tunnistas terrorismis kahtlustatuna kinnipeetud Mohammed Abrini, et tema oli see kolmas pommimees. Abrini väite kohaselt ei suutnud ta kedagi tappa.
Ilmselt jõudis samale seisukohale ka Rootsi päritolu terrorist Osama Krayem, kellel oli arvatavalt pomm kaasas Maelbeeki metroojaamas. Ta põgenes sealt pärast seda, kui Khalid el-Bakraoui oma pommi plahvatama pani. Brüsseli politsei ei ole seni leidnud Krayemi pommi. Terroristi väite kohaselt oli see lõhkekeha nii väike, et ta sai selle WC-st veega alla lasta.
Brüsselis 22. märtsil lennujaamas ja metroojaamas aset leidnud rünankutes hukkus 32 inimest, kuid oletatavalt lootsid terroristid korrata 13. novembri 2015 Pariisi sündmusi, kus hukkus üle 100 inimese.
Uurimine näitas, et Brüsselis olid terroristid halvemini relvastatud kui Pariisis, sest neil ei olnud automaatrelvi, kuna politsei konfiskeeris need nädal enne rünnakut.
Brüsseli rünnakute uurijad peavad suurimaks terroriste nõrgendavaks asjaoluks seda, et Brüsseli terrorirakukesel puudus tugev juht. Rünnaku korraldanud mehed olid lihtsalt pommivalmistajad ja täideviijad, kuid mitte hästi oragniseerunud. Rünnakud viidi läbi kiirustades, sest Belgia polistei oli Laacharoui kuulutanud vaid päevi varem tagaotsitavaks ja Pariis rünnakutes ellu jäänud Salah Abdeslam tabati.
Brüsseli terrorirakukese juhiks võis olla Abdelhamid Abaaoud, kes pärast Pariis rünnakuid hukkus politseiga peetud tulevahetuses. Rakukese sõjaliseks ekperdiks aga peetakse Mohamed Belkaidi, kes hukkus politsei kuulide läbi nädalaid enne Brüsseli rünnakuid.
USA võimuesindajate teatel ei olnud Brüsseli terrorigrupil oma John Gotti, olles viide New Yorgi kunagisele tuntud maffaibossile.
Wall Street Journali andmetel otsib Belgia politsei veel üht isikut, keda kahtlustatakse seotuses Brüsseli rünnakutega.
Uurijate teatel on see isik, kes oli möödunud aasta oktoobris koos Salah Abdeslami, Osama Krayemi ja Monir Ahmed Alaajiga ning nad sõitsid koos Saksamaalt Belgiasse.