Märatsev Pariis- lõppu ei paista

Politsei mässajaid ohjeldamas

FOTO: SCANPIX

Kaubikujuhid blokeerivad maanteid, mässupolitsei kasutab pisargaasi ja raudteetöötajad liituvad streigiga- Postimees toob annab ülevaate Pariisis valitsevast kaosest, millele lõppu ei paista, vahendavad France 24, The Local ja Telegraph. 

Mille vastu protestitakse?

Prantsusmaa valitsus tahab muuta riigi majandust paindlikumaks, produktiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks. Selleks, et soovitut saavuta, tuleb aga uuendada pikaajaliselt kehtinud tööjõuseadust. Seaduseelnõu, mis valitsuses hetkel arutlusel on muudaks tööandjatele tööjõu palkamise ja vallandamise praegusest palju lihtsamaks. Samuti väheneks suurelt veokijuhtide ületöötundide tasu.

Kriitikute hinnangul oleks uus tööjõuseadus, koos kõikide lisadega, suur samm tagasi töötajate õiguste tagamisel ja sotsiaalses progressis.

Palju on osavõtjaid ja kannatanuid?

Teisipäeval alanud protestilaines osales näiteks teisipäevases meeleavalduses 68 000 inimest, ürituse korraldajad hindavad osalejate arvu aga hoopis umbed 220 000 inimese kanti. Need arvud jäävad igatahes alla märtsis toimunud protestile, millest võttis osa 390 000 inimest.

Vahistatuid on üle 1000 ja kannatanuid üle 300.

Mida teevad mässajad?

Protestid, enamasti korraldatud töölisühingute liikmete või üliõpilaste poolt, mööduvad tavaliselt rahumeelselt. Kuid eriti selle nädala jooksul on ette tulnud palju kuritegusid ja vägivaldseid meeleavaldusi.

Politsei on mitmel korral pidanud laiali ajama ja arreteerima maskeeritud noori, kes tänavatel märatsedes meelt avaldavad.

Eile rüüstati Pariisis ka järjekordset Chaneli poodi, ei ole täpselt teada mida varastati, kuid kahju hinnatakse mitmetesse sadadesse tuhandetesse eurodesse. Viimati rüüstati seal lähedal asuvat Chaneli poodi eelmise kuu protestide käigus.

Eelmise kuu intsidendi käigus, mil varastati mitu Chaneli käekotti ja põgeneti rolleril. Röövlitel oli kaasas õhkpumppüss.

Kahe päeva eest süüdati meeleavalduste käigus ka politseiauto. Seda tegu ajendas politseinike väidetavalt liialt vägivaldne suhtumine meeleavaldajatesse. Pealtnägijate sõnul visati autosse Molotovi kokteil, misjärel auto põlema lahvatas.

Suletud on palju koolid, kuna õpetajad on liitunud protestijatega.

Häiritud on kogu Prantsusmaa ühistransport, kuna protestijatega on samuti ühinenud nii õhu-maa- kui ka veetransporditöölised.

Mida teeb politsei?

Politsei on mässajate vastu kasutanud pisargaasi ja veepomme. Igapäevaselt vahistatakse kümneid inimesi.

Protestijate viimase aja vägivaldne ja vihkav suhtumine politseisse, on aga tekitanud omakorda protestilaine politseis, kes on solvunud rahva negatiivse suhtumise pärast, eriti peale Pariisi terrorirünnakuid, mil nende õlul oli kogu Pariisi turvalisus.

Seetõttu on politseinikud asunud põlema süüdatud auto asukohas ise protestima protestijate tegevuse vastu, jättes rahuvalvajate väed hõredaks.

Kas protestid on midagi muutnud?

Prantsusmaa president Francois Hollande on vandunud oma vastuoluliste reformidega edasi minna, hoolimata rahva arvamusest ja tihedatest nendevastatsest protestidest.

«Vajadust tööjõuseadust reformida on suurem kui minu soov säilitada rahva hulgas oma populaarsust. Ma ei anna alla, sest liiga paljud eelnevad valitsused on seda teinud,» kommenteeris Prantsusmaal toimuvat ja oma otsust Hollande. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles