Läti meenutab iseseisvuse eest langenuid

Rahutused Riia südalinnas 2009. aastal. Foto: SCANPIX

1991. aasta jaanuaris korraldas miilitsa eriüksus OMON Lätis mitu rünnakut, mis olid suunatud end lagunevast Nõukogude Liidust lahku lüüa soovivate iseseisvuslaste vastu.

14. jaanuaril tulistasid Moskvale otsealluva miilitsa OMON eriüksuslased Riias Vecmilrgavise silla kaitsjaid, järgmine päev rünnati Riia miilitsakooli. 16. jaanuaril avati tuli Riia kesklinnas ja rünnati taas Vecmilgravi silla kaitsjaid, kellest üks, 38-aastane autojuht Roberts Murnieks suri saadud vigastustesse. Sel päeval sai viga veel kolm meest.

20. jaanuaril ründas OMON Läti siseministeeriumi ja rahvast, kes oli tulnud barrikaadidele iseseisvuspüüdlusi kaitsma. Mitu päeva kestnud tulevahetuses hukkusid Riia kinostuudio filmirežissöör-operaator Andris Slapinš, miilitsaleitnandid Vladimir Gomanovics ja Sergejs Konanenko ja keskkooli õpilane Edijs Riekstinš.

Tulevahetuses saadud haavadesse suri 5. veebruaril haiglas filmimees Guido Zvaigzne. Viga said veel mitmed ministeeriumi kaitsjad.

Kui veristest jaanuarisündmustest möödub tänavu 20 aastat ja toonased sündmused hakkavad paljudel lõunanaabritel juba ununema, siis kahe aasta eest puhkenud mäss Riias püsib kõigil veel eredalt meeles. Toonastest sündmustest möödub homme täpselt kaks aastat.

Pärast 13. jaanuaril Riia Toomväljakul toimunud rahumeelset miitingut suundus tuhatkond agressiivselt meelestatud valdavalt noorepoolset meeleavaldajat lähedalasuva parlamendihoone juurde, kus rünnati neid takistada üritanud politseinikke.

Korratagajad olid märatsejate laialiajamiseks sunnitud kasutama pisargaasi ja kumminuiasid. Politsei arreteeris sadakond inimest.

Kahe aasta taguste sündmuste tõttu on Riia politseijõud viidud kõrgendatud valmisolekusse. Politsei esindaja Sigita Pildava kinnitas uudistevõrgule LETA, et neil on eriplaan, kuidas sel päeval avalikku korda tagada.