Stepan Banderalt võeti Ukraina kangelase aunimetus

Mari Kamps
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Stepan Bandera ausamba avamine Lvovis 2007. aasta oktoobris
Stepan Bandera ausamba avamine Lvovis 2007. aasta oktoobris Foto: SCANPIX

Ukraina kohus kuulutas täna kehtetuks presidendi määruse 20. jaanuarist 2010 Stepan Banderale Ukraina kangelase aunimetuse andmisest.

Riigipea koduleheküljele riputatud teates üle kirjas, mis kohus nii otsustas, vahendas Lenta.ru.

Samas oli teada, et täna pidi vastava teemaga tegelema Ukraina kõrgeim administratiivkohus, mille otsus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

Varem olid Banderale aunimetuse andmise kuulutanud seadusevastaseks madalama astme kohtud.

Otsuse anda rahvuslaste kunagisele liidrile Ukraina kangelase aunimetus langetas president Viktor Juštšenko vahetult enne oma ametiaja lõppu.

Taoline otsus tekitas lõhe, kuna läänes võeti otsus vastu palava heakskiiduga, idas ja lõunas suhtuti sellesse kui natside ja kollaborantide ohvrite mälestuse mõnitamisesse.

Ukraina rahvuslased ja selle võitlev tiib Ukraina Ülestõusuarmee (UPA) hakkas esmalt võitlema Wehrmachti vastu, seejärel Punaarmee vastu. Teise maailmasõja lõpuks läksid nad üle natside poolele, kirjutab Lenta.ru.

Bandera juhtis rahvuslaste tiiba, mis võitles nii venelaste kui sakslaste vastu, püüdes taastada iseseisvat Ukrainat. Sakslased võtsid ta kinni ja paigutasid Sachsenhauseni vangilaagrisse, kust ta vabanes 1944. aastal ja siirdus Lääne-Euroopasse.

Bandera suri 1959. aastal Münchenis KGB agendi Bohdan Stashinski antud tsüaniidi tagajärjel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles