Donald Trumpi asutatud ärikõrgkooli süüdistatakse pettuses

Donald Trumpi «ülikooli» avamine 2005. aastal

FOTO: SCANPIX

USA vabariiklaste presidendikandidaadi ja miljardärist ärimehe Donald Trumpi poolt asutatud ärikõrgkooli, mis kasutab enda kohta nimetust «ülikool», süüdistatakse pettuses.

Kohus määras, et kõrgkool peab avalikustama Trumpi poolt allkirjatastud dokumendid selle kohta, kuidas kaugõppijatel tuleb õppimise eest tasuda, edastab Yle.

Dokumentide avalikustamist nõudis USA väljaanne The Washington Post.

Trump asutas nimetatud ärikooli 2005. aastal New Yorgis, seal õpetatakse eelkõige kinnisvaraäriga seotut ja õppetöö toimub enamjaolt kaugõppe vormis.

Trump teatas kooli avades, et ta tahab oma kinnisvaraäritegemise oskusi anda edasi noorematele.

2005 – 2010 oli Trumpi «ülikooli» kõrgaeg, mil kümned tuhanded avaldasid soovi seal õppida. Viimased kuus aastat on kooli vastu huvi vähenenud, kuna lahvatas skandaal, et seal õpettav ei vasta ülikooli tasemele. Alguse sai mitu kohtujuhtumit, millest said kasu ainult advokaadid.

Juba pärast kooli avamist andsid New Yorgi haridusametnikud käsu, et Trump ei tohi oma õppeasutuse kohta kasutada nimetust «ülikool».

2013. aastal kaebasid haridusametnikud Trumpi kohtusse, kuna tema ärikooli tegevus ja õppekava ei vasta ülikooli omale.

Langus sai alguse juba 2010. aastal, mil grupp selle kooli õpilasi läks New Yorgis ja San Diegos õppeasutuse vastu kohtusse. Nad süüdistasid Trumpi pettuses, viletsas õppeprogrammis ja –materjalides ning raha väljapressimises.

Mitmes vanuses Trumpi kooli õpilased paljastasid meediale, et selles koolis õpetatav on «õhk» ja sealt  ei saa teadmisi.

Õppimine algas nädalalõpukursusega, milleks tuli «ülikooli» kohale minna ja mis keskmiselt maksis 1500 dollarit. Õpetuse tase oli kõikuv ja osa õppetööst koosnes koos õppejõuga mööda linna käimisest ja kinnisvara müügikuulutuste uurimisest.

Trumpi «ülikooli» turundustegelased teatasid kohtus, et Trump andis neile käsu müüa kohale tulnud üliõpilastele veel 35 000 dollari eest jätkukursusi.

«Jätkukursuusi tuli müüa isegi neile, kes oleks pidanud õppimise jätkamiseks laenu võtma või krediitkaardi soetama,» teatas Trumpi «ülikooli» üks müügimeestest Ronald Schnackenberg.

Õpilaste jaoks oli suurimaks pettumuseks, et Trump ei tulnud ise kinnisvara müümise loenguid pidama ja nad tundsid end selle tõttu altveetuna.

Donald Trump on alates sellets, mil ta «ülikooli» ümber skandaal ja kired lahvatasid mitmel korral enda ja kooli kaitseks sõna võtnud.

Viimastel päevadel on ta meedia vahendusel rünnanud Californias tegutsevat kohtunikku Gonzalo Curieli.

«See kohtunik vihkab mind, kuid minu ülikool saab kohtuvõidu. Ma võiks juba nüüd kõrvale astuda, kuid teen kõik lõpuni kaasa ja vastavalt seadustele,» teatas Trump.

Trump teatas möödunud nädalal valimissündmusel, et «kohtunik Curiel on suure tõenäosusega mehhiklane».

Trmpil on valimiskampaania käigus mitmel korral mehhiklased hambus olnud, tema arvates põhjustavad illegaalidest mehhiklased USA-Mehhiko piirialadel probleeme ja selle tõttu tuleks kahe riigi piirile kõrge tara püstitada.

Kohtunik Curiel sündinud USAs Indiana osariigis ja on USA kodanik, kuid ta vanemad on Mehhiko juurtega.

Kohtunik Curieli teatel algab kohus Trumpi «ülikooli» üle alles pärast nomebris aset leidvaid USA presidendivalimisi.

Trumpi kaitsjate teatel on 98 protsenti nende õppeasutuse õpilastest õppetöö ja –materjalidega rahul, vaid väike osa on neid, kes seda ei ole. Trumpi vastu kohtusse läinuid nimetasid advokaadid valetajateks.

USA meedia on viimasel ajal kirjutanud ka Trumpi vara suurusest, mille kohta kindald andmed puuduvad, kuna miljardärist poliitik ei ole andmeid avaldanud.

Üldiselt arvatakse, et Trumpil on midagi varjata, näiteks on tal makse maksmata.

Mitmed väljaanded ironiseerisid, et kas Trump on näidanud end jõukamana kui ta on või et ta on oskuslikult manipuleerinud ja pääsenud osade maksude maksmisest.

Kui Trump ei paljasta oma vara- ja maksuandmeid enne sügisel toimuvaid valimisi, on ta alates 1976. aastast esimene USA presidendikandidaat, kelle vara suurus ei ole hääletajatel teada. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles