Resolutsiooni «Armeenlaste ja teiste kristlastest vähemuste 1915. ja 1916. aasta genotsiidi mälestamine ning mäletamine» poolt hääletasid eile kõik kohal viibinud Bundestagi liikmed, välja arvatud üks, kes hääletas vastu, ja teine, kes jäi erapooletuks.
Valitseva nn suure koalitsiooni ja opositsiooniliste roheliste esitatud resolutsiooni vastuvõtmisele reageeriti parlamendisaalis aplausiga ning Bundestagi külaliste sektoris viibinud armeenlased tõstsid üles plakatid tänusõnadega. Lähedalasuva Brandenburgi värava juures avaldasid samal ajal meelt aga Türgi lippudega resolutsiooni vastased.
Neljaleheküljelises otsuses kutsutakse Türgit üles olema oma mineviku suhtes aus, et teha võimalikuks türklaste ja armeenlaste leppimine. Ka viidatakse seal Saksamaa keisririigi kui Türgi vabariigi eelkäija Osmani impeeriumi liitlasriigi kaassüüle. Esimese maailmasõja tagajärjel lagunenud keisririik oli tapatalgutest teadlik, kuid ei teinud midagi, nenditakse resolutsioonis.
Teksti vastuvõtmiseni ei jõutud sugugi kergelt. Bundestagi spiikri Norbert Lammerti sõnul said rahvasaadikud ka tapmisähvardusi. Kristlike demokraatide (CDU) esindaja Franz Josef Jung ütles, et eesmärk polnud Türgit häbiposti lüüa, vaid teha selgeks, et vastutuse võtmine minevikus toimunu eest on vältimatu samm leppimise saavutamiseks.
Eile parlamendi ees resolutsiooni kaitsnud Türgi päritolu roheliste juht Cem Özdemir soovis hääletust korraldada juba mullu 24. aprillil, mil armeenlased mälestasid saja aasta möödumist genotsiidi algusest, kuid valitsuserakonnad viivitasid. Eilne ajastus polnud valitsusele aga sugugi soodsam.
Kuigi armeenlastega juhtunu on genotsiidiks tunnistanud üle 20 maailma riigi ning mõnes riigis – Šveitsis, Kreekas, Itaalias, Küprosel, Slovakkias – on selle eitamine karistatav rahatrahvi ja vangistusega, ei tunnista Türgi armeenlaste sihipärast hävitamist.