Süürlased ronivad elektri saamiseks rataste selga

Foto: Scanpix/AFP

Piiramisrõngas elamine on suurendanud Süürias keskkonnasõbralike energiaallikate kasutamist, nagu päikesepaneelid, elektrit tootvad jalgrattad ja kilekotikütus, kirjutab Financial Times.

Rami al-Sayed tallas enne tööleminekut oma ratta pedaale kaks tundi, aga mitte trenni pärast, vaid selleks, et laadida täis oma sülearvuti aku.

Pärast õhurünnakute, tänavalahingute ja lõputute piiramiste perioodi on süürlased andnud alternatiivsele energiale uue tähenduse. Enamik neist teab, kuidas saada hakkama vaid paari tunni elektriga päevas. Süüria pealinna Damaskuse piirkonnas, kus sajad tuhanded inimesed elavad juba neljandat aastat olukorras, kus elektrit praktiliselt ei ole, on süürlased leiutanud omad viisid, kuidas seda ise toota. Esiteks muidugi päikesepaneelid, aga ka plastist saadav kütus ja akud, mida laetakse jalgratast vändates.

Sayyed ja mitmed tema naabrid istusid endale elektri saamiseks jalgratta sadulasse kuskil kolm aastat tagasi, kuid viimasel ajal on mehe sõnul lisandunud ka vähem väsitavaid meetodeid. Eriti keeruline oli pedaalide tallamine perioodil, kui valitsusväed keelasid kuudeks abiorganisatsioonidel tema elukohta ehk Damaskuse äärelinna Yarmouki toiduannetuste toomise. «Kui nälg on kallal, on raske ratast vändata,» ütles ta telefoniintervjuus Financial Timesile.

Mehe sõnul on aga elektri nappus kogukonna vaimu tugevdanud. Möödunud aasta ramadaani ajal ühendasid naabrid oma jõud, et kõigil oleks võimalik vaadata selle moslemi püha ajal telekaekraanidele tulevaid uusi seebiseriaale. «Inimesed kogunevad ühe teleri ette, mille külge on ühendatud jalgratas ja siis kõik kordamööda väntavad.»

Süürias nüüdseks viis aastat kestnud sõda sai alguse rahumeelsest ülestõusust president Bashshār al-Asadi vastu, kuid on viinud konfliktini, milles on hukkunud üle 300 000 inimese ja sundinud poole elanikkonnast oma kodudest põgenema. Kuna lahendit siiani veel ei paista, peavad süürlased ise otsima viise, kuidas oma päevi elamisväärsemaks muuta.

Riigi lõunaosas müüakse mitmel pool päikesepaneele, mille hinnaklass on sõltuvalt kvaliteedist ja suurusest 18-180 eurot. Kwandast pärit meediaaktivisti Omar al-Golani sõnul ei saa enamik süürlastest endale neid lubada, kuid kraabivad siiski raha kokku ja püüavad suvekuumust enda hüvanguks kasutada. «Vaesed laenavad nende ostmiseks raha või müüvad selleks oma [abiorganisatsioonidelt saadud] toiduportsjone,» lausub ta.

Enamikus kohtades Süürias siiski on veel elektrivarustus olemas, sest Asadi väed kardavad, et kui nad lõikavad läbi elektrivarustuse mässuliste kontrollitavatel aladel, võivad need vastata samaga. Damaskusest väljapool on aga üldjuhul kahjustused infrastruktuurile üle riigi niivõrd suured, et ka need haprad kokkulepped tagavad mitte rohkem kui paar tundi elektrit päevas.

Süüria põhja osas, Idlibi provintsis loodab haiglajuht Ahmad al-Dbei, et saab oma haigla jaoks heategevuselt raha 250 päikesepaneeli ostuks. Sõjast väsinud süürlaste jaoks riigi põhjaosas, kus on aset leidnud just kõige intensiivsem lahingutegevus, kardavad paljud, et ka päikesepaneelid on riskantne väljaminek. «Inimestel on hirm, et katustele paigutatud päikesepaneelid saavad õhulöökides kahjustada,» ütleb Dbei.

Mõned katsetavad ka tuuleenergiaga, ütleb samuti Idlibist pärit Khaled Issa: «Nad ostavad ventilaatoreid või ehitavad need ise ja panevad katusele.»

Damaskuse sissepiiratud äärelinnades peavad kohalikud lootma aga vähem keskkonnasõbralikele lahendustele. Juba alates 2013. aasta lõpust on sealsed elanikud tegelenud plasti kütuseks muundamisega ning kilekottide ja vanametalli korjamisest on saanud äri.

Mõne elaniku sõnul on aga plasti põletamine, millest saab kasutada bensiini või diislikütuse asendajatena, viinud hingamisteedehaiguste tõusuni. «Tekkinud hais on nii hull, et mõnikord tunnen seda ka oma kodu juures. Ma ei suuda ette kujutada, milliseid tüsistusi see nende põletajate lastele võib tekitada,» ütleb anonüümsust palunud naine, kes elab Damaskuse äärelinnade vahetus läheduses.

Lisaks on praktiliselt kõik süürlased hakanud kasutama LED-pirne, sest need kestavad kauem, on odavamad kui küünlad ning laetavad ka auto akuga.

Põhja-Süürias on nii ettevõtjad kui võitlejad sunnitud ostma ISISe poolt idaprovintsides toodetud naftat, et sealseid suuremahulisi generaatoreid töös hoida. Elektrikasutajatelt küsitakse hinda vastavalt tarbimisele, aga keskmine taks elektrile on leibkonna kohta 15 000 Süüria naela kuus, mis moodustab rohkem kui poole keskmise riigiteenistuja kuupalgast. 85 protsendile Süüria elanikkonnast, kes elavad praegu allpool vaesuspiiri, jääb see aga kättesaamatuks.

Foto: Naz

Ka Kreeka Idomeni pagulaslaagris on elektripuudus sünnitanud loovaid lahendusi. Neid mobiiltelefone laevad miniatuursed päikesepaneelid. FOTO: Scanpix