/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/06/03/5470655t1ha43b.jpg)
NATO üksuste paigutamine Balti regiooni põhjustab Venemaale muret ega jää vastuseta, arvas Vene föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov reedel.
Kossatšov: NATO üksuste paigutamine Balti regiooni ei jää vastuseta (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«NATO üksuste paigutamine Balti regiooni pole ilmselgelt suunatud mis tahes Iraani või Põhja-Korea ohule ega mõne mõttelise vaenlase vastu,» ütles Kossatšov.
«Vaja on aeglustada, mitte tugevdada üksusi, sest Venemaa peab kindlasti astuma vastusamme, mis võivad seejärel tuua olukorda potentsiaalsete riskide uue taseme,» lisas ta, kommenteerides teadet, et reedel algas NATO egiidi all Rootsi, Taani ja Poola rannikul õppus Baltops-2016. Õppus kestab 18. juunini.
Taoline õppus on praegu äärmiselt kohatu, sest «need muutuvad provokatsiooniks ja seetõttu ka suureks riskifaktoriks», ütles Kossatšov.
Balti regioonist on saanud koht, kus Venemaa ja NATO liikmesriikide vahel leiavad aset kõige tõsisemad intsidendid ja käivad suurimad vaidlused võimalikust omavahelisest vastasseisust, lisas ta. «Seetõttu peame maandama sõjalise vastasseisu võimalikud valupunktid, mitte suurendama sõjalist tegevust,» lisas ta.
Kossatšovi sõnul on Baltopsil osalevate üksuste arv niivõrd suur, et «Venemaa lihtsalt ei saa tunda muud, kui tõelist ohtu oma piiri lähistel, ning vastama sellele».
«Nagu nähti traagilisest vahejuhtumist, milles NATO liikmesriigi Türgi õhujõud tulistasid alla Vene pommitaja, siis on ähvardustest hukkunuteni vaid üks samm. Keegi pole huvitatud, et midagi sellist juhtuks ka Balti regioonis,» lausus Kossatšov.