Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Euroopa Liidu uus migratsioonipoliitika soosib autoritaarseid liidreid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Sudaani president Omar Hassan al-Bashir Uganda presidendi ametisse nimetamise tseremoonial. | FOTO: STRINGER/REUTERS

Euroopa Liidu uus immigratsioonipoliitika plaanib potentsiaalset koostööd autoritaarsete riikidega, mis on suuresti rändekriisile aluse pannud.

EL'i uuenenud migratsioonipoliitika, mis avaldati Teisipäeva hommikul jätkab tuttavlikku joont: arengumaad peavad tegelema rände probleemidega ise, kirjutab The Guardian.

Euroopa pakub toetust, kaubandus leppeid ja ekspertiisi migratsiooni lähteriikidele Lähis Idas ning Põhja-Aafrikas. Euroopa Komisjoni uude raamistikku, mis puudutab partnerlust migratsiooni alal, on integreeritud koostöö ning sellest keeldujatele negatiivsed tulemused. «Euroopa Liidu arengu ja kaubandus lepe tasustab neid, kes teevad koostööd migratsiooni haldamises ja neid, kes sellest keelduvad, ootavad tagajärjed» seisab raportis.

Need riigid, kes soostuvad koostööga, suudavad eelduste kohaselt pakkuda miljonitele migrantidele paremaid tingimusi enda aladel. Peamiseks ülesandeks on tagasi võtta migrandid, kes suutsid piiri juba ületada ja takistada neid, kes seda alles üritavad. Oma olemuselt on tegu Euroopa Liidu ja Türgi vahelise leppega sarnase dokumendiga, mis puudutab Lõuna-Vahemerd ning Sahara alasid.

Kuigi leping seab kahtluse alla selle vastavuse rahvusvahelise õigusega, seisab seal siiski lubavaid ideid, mis lisaks ajutistele lahendustele võivad marginaalselt parandada inimeste elujärge, kes muidu migratsioonile mõtlevad.

Teine progressiivne idee on ulatada põgenikele seaduslike teid Euroopasse. See ei paku hulgaliselt võimalusi ümberasumiseks, kuid tunnistab Euroopa probleemi pakkuda seaduslike võimalusi rändeks, mis on üheks rändevoogude põhjusteks.

Leppe problemaatiline pool kätkeb endas võimalikku koostööd despootlike režiimidega, et takistada inimeste migratsiooni Itaaliasse ning Kreekasse. Sudaan, kelle president Omar al-Bashir on rahvusvaheliselt tagaotsitav sõjakuritegude eest ning Eritrea, kelle totalitaarset valitsust süüdistatakse inimsusevastastes kuritegudes, on need kellega Euroopa Liit koostööd kaalub.

Kuigi EL ei ole otsest kinnitust sellele andnud, sest dokument ei ole lõplik, on teisipäevase seisuga mõlemad riigid nimetatud potentsiaalsete partnerite all.

Euroopa Liidu uus migratsiooni poliitika on edasipürgiva loomuga, kuigi kinnitab, et migratsiooni ei ole võimalik peatada, vaid paremini hallata. Sisult on dokument riikide arengule suunatud, kuid reaalsuses kätkeb endas koostööd diktaatoritega, kes osaliselt rändekriisi taga seisavad.

Tagasi üles