/nginx/o/2008/09/30/78508t1h3e4a.jpg)
Noored venelased kalduvad samastama hea elu mõistet rikkusega enim kui ühegi teise riigi noored, kaugele maha ei jää ka eestlased.
Küsitlus: vene ja eesti noorte jaoks võrdub hea elu paksu rahakotiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pariisis asuva Fondation pour l'innovation politique'i ehk Fondapoli uuringu järgi tähendab hea elu hulgaliselt raha Vene noorte hulgas 47 protsendi jaoks.
Eesti noortest on samal seisukohal 40 protsenti vastanutest, mis annab pingereas teise koha.
Esimesele kahele järgnevad Rootsi, Itaalia ja Prantsusmaa ning seda vastavalt 35, 33 ja 30 protsendiga. Norra, Soome, Taani on pingerea tagumises otsas vastavalt 21, 20 ja 18 protsentiga.
Hea elu tähendab seda, et pole vaja tööd teha - sellisel seisukohal ja liidripositsioonil tabelis on 19 protsenti Hispaania noortest. Sama arvab ka 17 protsenti jaapanlastest ja ameeriklastest, 16 protsenti itaallastest ja brittidest, 14 protsenti venelastest, 13 protsenti prantslastest ja 11 protsenti eestlastest.
Uuringu järgi on Saksamaa, Itaalia, Eesti, Hispaania ja Venemaa need riigid, kus töö seostub elu mõiste ja kvaliteediga.
Suurbritannia, Rootsi ja Jaapani noored näevad töö tegemises mõtet tunduvalt vähem.
Vene noorte ootused erinevad teiste Lääne-Euroopa noorte püüdlustest. Venelased näiteks annavad märku, et on valmis kiireteks muutusteks oma kodumaal, mis eemaldub käsumajandusest. Samas toetavad kohalikud noored aga protektsionismi.
Pariisis asuva Poliitiliste arengute uurimise fondi (Fondapol) raport «Euroopa noorus globaalses kontekstis» puudutab 17 riiki ja see avaldati väljaandes Young People Facing the Future.