ISISe sunniitliku äärmusrühmitusega liitunud või end sellega seostavate radikaliseerunud noorte kasvav hulk on murettekitav probleem terves maailmas. Rootsis, kus näiteks Göteborgi linn on per capita ISISe jaoks suurim värbamiskeskus, on loodud mittetulundusühing Spiritus Mundi, mis on 12 tegutsemisaasta jooksul püüdnud ennetada noorte radikaliseerumist.
Malmös tegutseva organisatsiooni praktiline lähenemine on üks omanäolisemaid Euroopas. Organisatsiooni juht on Henrik Melius, kes 2011. aastal väisas Tallinna Maailma Muusikafoorumi ajal, tuues siia Iisraeli ja Palestiina muusikud, et lõimumist kultuurilise tegevuse kaudu demonstreerida.
Meetod, mida organisatsioon kasutab, on kultuuridiplomaatia, organiseerides neutraalses kohtumispaigas erineva kultuuri ja sotsiaalse taustaga inimestele muusika-, kunsti- ja kirjutamisega seotud üritusi.
«Meie eesmärk on asendada üksteise kartus uudishimuga üksteise vastu,» ütles Spiritus Mundi asutaja Melius Postimehele.
Meliuse sõnul on radikaliseerumine üleilmne probleem, mis võib juhtuda igal hetkel iga inimesega, juhul kui «maapind on viljakas». Peamiseks radikaliseerumise põhjuseks on tema sõnul see, et noored ei tunne piisavat ühtekuuluvustunnet ühiskonnas, kus nad elavad.
Kohalikust kogemusest lähtudes lisas ta: «Radikaliseerumine ei ole poliitiline ega religioosne probleem, sest Süüriasse lähevad noored, kellel puudub igasugune arusaam islamist, asi võetakse ette vaid põhjusel, et see on hollywoodlikult põnev.»
Spiritus Mundi üks koolitajaid ja projektijuhte on Ashraf Haddad. Ta on Jordaania suuruselt teisest linnast Irbidist pärit spetsialist, kes on töötanud Iraagis, Marokos, Tšaadis, Tuneesias ja Sudaanis.
Haddad rõhutas radikaliseerumise peamise probleemina puudulikku integratsiooni. «Statistiliselt kalduvad [Malmös] äärmusesse enamasti noored, kes on sündinud Rootsis, mitte migrandid või pagulased. Seda probleemi süvendavad suurenev islamofoobia ja islami stigmatiseerimine, mis ka Orlando intsidendile järgnesid,» ütles Haddad Postimehele.
«Me oleme mittetulundusühing, me oleme apoliitilised ja religioosselt sõltumatud. Meil on olnud projekte Eestis, Lõuna-Aafrikas, Iisraelis, Palestiinas ja Jordaanias, kus oleme töötanud haavatavate ühiskonnagruppidega, näiteks lastekodulastega, kes on sündinud ühiskonda, kus puudub naturaalne kuuluvustunne,» tutvustas Melius ühingu tööd.
Organisatsioon läheneb probleemile kohalikele suunatud praktilisi töötubasid korraldades. See eristub kindlasti institutsioonilise radikaliseerumise vastase võitlusega, millega tegelevad Euroopa ametkonnad.
«Me vaatame radikaliseerumist kui inimlikku tendentsi, midagi, mis on igas inimeses,» sõnas Haddad. Tema arvates ei sõltu äärmuslikuks muutumine rassist, religioonist ega poliitikast, vaid tegemist on inimliku tendentsiga.
«Inimestel on vaja aru saada, et poliitiline ja usuline etikett on vaid sütikud ja mehhanismid, probleem on olemuselt palju sügavam,» selgitas Haddad, kelle sõnul võivad taolisteks sütikuteks olla ka sotsiaalsed ja poliitilised probleemid.
Spiritus Mundi on 12 aasta jooksul välja töötanud arvukalt meetodeid, mille kaudu selgitatakse noortele radikaliseerumise peamisi komponente. Samuti on eesmärk tugevdada nende teadmisi, et neist saaksid saadikud, kes hoiavad ära sõprade ja perekonna äärmuslikkusele kaldumise.
«Oleme töötanud Saudi Araabias, Iisraelis ja Palestiinas ning meil ei ole esinenud suuremaid probleeme. Oleme oma visioonile truuks jäänud. Kui 2008. aastal Saudi Araabias tööd alustasime, süüdistati meid islamistlikus tegevuses. Tegelikult tugevdas see kogemus meie organisatsiooni ja samuti said kohalikud noored kohtuda oma Rootsi eakaaslastega,» kirjeldas Melius kriitikat, mis Spiritus Mundile langes.
Paljude radikaliseeruvate noorte peamine probleem on vähene kokkupuude Rootsi kultuuriga. See on miski, millega organisatsioon oma töötubades ka tegeleb. Ühe edukama näitena tõi Melius välja Rootsi noormehe, kelle ema võttis Spiritus Mundiga ühendust ja palus oma poega aidata.
«Ema kontakteerus meiega, sest kartis, mida politsei tema pojaga teha võib. Poiss oli juba kuus kuud planeerinud reisi Süüriasse, et liituda võitlevate kurdi naistega, kes sõdisid ISISe vastu,» kirjeldas Melius. Kontakt Meliuse ja tema kolleegidega pani poja ringi mõtlema päev enne Türki suunduvat Istanbuli lendu.
Edu taga oli võimalus luua neutraalne ja turvaline keskkond, mis võitis noore inimese usalduse. Võimalik päästetud elu jäi aga Rootsi meedias tähelepanuta, kuna väidetavalt ei oldud eduloost huvitatud, kui tegemist ei olnud ISISe võitlejaga.
Euroopa Liit avaldas möödunud nädalal uue plaani, kuidas võidelda interneti kaudu levivate radikaalsete ideedega. Eesmärgiks on takistada vägivaldsete materjalide levikut, luua andmebaas terroristliku sisuga veebilehtedest ning harida inimesi allikakriitilisuse alal.
Henrik Melius arvas, et Euroopa Liidu probleem on bürokraatlik lähenemine. «Luua ELi tasandil institutsioon vastanduvate narratiivide tootmiseks tähendab, et nad on alati ühe sammu ekstremistlikest sõnumitest maas,» ütles Melius.
Ashraf Haddad nõustus ning lisas, et kui jätta kõrvale radikaliseerumise ja keskenduda veebipõhistele lahendustele, töötaks ELi plaan ikkagi piiratult.
«See ei saa olla kõikehõlmav lahendus, sest tehnoloogiaga on vaja krüpteerimist ja alati on keegi, kes suudab sellest läbi murda,» märkis Haddad, mainides ka, et seesugused süsteemid piiravad inimeste privaatsust ja tekitavad virtuaalse sõjatandri ohu.
Kuigi teateid Eestist Süüriasse erinevatele rinnetele minejatest on praeguse seisuga kaks (üks neist võitleb teadaolevalt ISISe ja teine kurdide poolel ISISe vastu – toim), ei väljendu radikaliseerumine üksnes sõjatandrile suundumises.
Meliuse sõnul peaksid eestlased õppima lähiajaloost, ammutades kogemusi ühiskonna lõimimiseks laulvast revolutsioonist. Muusika kui osa kultuuridiplomaatiast on hea võimalus probleemi ennetada, samuti on vajalik valitsusväliste organisatsioonide koostöö, tõi Melius mõned võimalikud näited.