/nginx/o/2008/10/01/78628t1h2733.jpg)
Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige Andres Herkel heitis Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele Assambleele (ENPA) ette otsustamatust ja jõuetust.
Herkel: Venemaa on lääne otsustamatusega arvestanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üleeile Strasbourgis alanud ENPA sügissessioonil Eesti delegatsiooni juhtiv Herkel möönis oma koduleheküljel, et kuigi demokraatiat ja inimõigusi kaitsva organisatsiooni tööprotsess on pikaajaline, huvitab paljusid riike aga hoopis see, kuidas «majanduslikke ja muid sõbrasuhteid hoida».
Ta tõi näiteks Venemaa sissetungi Tšetšeeniasse, kus on hukkunud 150 000 tsiviilelanikku, mida lääneriigid ei peatanud Euroopa Inimõiguste Kohtu reformi «pikaajalise pidurdamise» pärast. Tema hinnangul võib sama saatus tabada ka Gruusiat.
Eile esinesid põhiraportiga ENPA Gruusia raportöör Mátyás Eörsi Ungarist ja Venemaa Föderatsiooni järelevalve raportöör Luc van den Brande Beligast. Samuti võtsid sõna ülejäänud komitee seitse liiget. Herkel ootas sõjapiirkonda külastanud ad hoc komitee liikmetelt eeskätt seda, et «nad nimetaksid asju õigete nimedega.»
«Kui inimõiguste küsimuses saab rääkida mõlema poole vastutusest, siis rahvusvahelise õiguse seisukohalt lasub vastutus üksnes Venemaal,» kirjutas Herkel, kes avaldas kahetsust, et komitee liikmed ei rääkinud oma ettekandes Venemaa «sõjalisest agressioonist iseseisva riigi vastu», vaid «jõu ebaproportsionaalsest kasutamisest».
Herkel juhtis tähelepanu sellele, et üheksast komitee liikmest juhtis vaid Albaania esindaja tähelepanu sellele, et Venemaa rikkus sissetungiga Gruusiasse rängalt rahvusvahelist õigust.
Herkeli sõnul on ka neljapäeval hääletusele minev põhiraport «Georgia ja Venemaa vahelise sõja tagajärjed» terminoloogiliselt neutraalne, sest ei viita selgelt Venemaa agressioonile Gruusias.
Siiski ei pidanud Herkel raporti teksti halvaks, sest kätkeb endas kõiki vajalikke punkte: vägede tagasitõmbamist konflikti-eelsetele positsioonidele, tunnustamisotsuse tagasivõtmist Venemaa parlamendi poolt, rahvusvaheliste vaatlejate ligipääsu konfliktialadele ja põgenike õigust naasta kodudesse. «Mis puudu jääb, on otsustav käsitlus sellest, milliseid samme ja millal astutakse sel juhul, kui neid nõudeid ei täideta.»
«Järelevalvekomitee pidas eile hilisõhtul riigikogu ööistungeid meenutava maratoni, kus aeg kulus peamiselt Vene delegatsiooni esitatud suure hulga muudatusettepanekute mahahääletamisele. Sekretariaat muretses pitsat ja tõlgid tegid ületunde,» kirjutas Herkel, kelle kinnitusel ei õnnestunud läbi suruda ettepanekut, mis oleks viidanud Venemaa suuremale vastutusele. «Stamp, millest ei suudeta väljuda, on equal responsibility.»
Herkeli arvates on Venemaa lääne otsustamatusega arvestanud, mida näitab ka asjaolu, et Venemaale ei kehtestatud Gruusia agressiooni eest sanktsioone.
«Venelaste plaanides on säärased jõuetud dialoogid selgesti sees, aga läänes võtavad mõned neid ikka veel tõsiselt.»