Brittide referendumist ja Brexitist

John Rhys-Davies Gimli rollis

FOTO: SCANPIX

Seoses täna toimuva brittide referendumiga Euroopa Liitu jäämise üle toob Postimees alljärgnevalt välja mõned küsimused ja vastused.

Üldinfoks. Valimisjaoskonnad avatakse täna kell 7 kohaliku aja järgi ja on lahti kuni kella 22ni. Esimesed tulemused peaksid selguma homme hommikul.

Kes saavad hääletada?

Hääletada saavad kõik Briti, Iiri, Malta, Küprose ja Rahvaste Ühenduse kodanikud, kes on üle 18 aasta vana ja elavad Ühendkuningriigis. Teistele Suurbritannias elavatele Euroopa Liidu kodanikele õigus hääletada referendumil ei laiene.

Veel saavad hääletada Gibraltaris elavad Rahvaste Ühenduse kodanikud ja välismaal need Briti kodanikud, kes on viimase 15 aasta jooksul olnud registreeritud valijad.

Lisaks on vaja üht asja täpsustada. Nimelt loetakse Briti seaduste järgi välismaaks ka krooni sõltkondi, mistõttu suur osa Guernsey, Jersey ja Mani elanikest ei saa tänasel referendumil oma häält anda. Sellise absurdsuse üle on eriti häälekalt avaldanud oma pahameelt «Sõrmuste Isanda» filmitriloogias päkapikku Gimlit mänginud näitleja John Rhys-Davies (pildil), kes ei saa Briti kodanikuna minna hääletama, sest ta on elanud ligi kolm aastakümmet Mani saarel. «See ei ole aus. See solvab inimesi,» kommenteeris ta.

Kui kaua võtaks Ühendkuningriigil aega Euroopa Liidust lahkumine?

Ekspertide sõnul vähemalt kaks aastat, ent tegelikult võib-olla isegi rohkem. Kõik sõltub sellest, kuidas edenevad läbirääkimised. Selle aja jooksul peab saareriik siiski järgima Euroopa Liidu lepinguid ja seadusi ning kokkulepe järgi jäävad britid otsuste vastuvõtmisest kõrvale.

Kas rahva otsust lahkuda EList saab blokeerida?

Tehniliselt küll. Esiteks, referendumi tulemus ei ole seaduslikult siduv. Teiseks, nii parlamendi alam- kui ka lordide koda peavad ikkagi ise vastu võtma seadused ja ratifitseerima lepingud, mille abil Ühendkuningriik saaks juriidiliselt lahkuda Euroopa Liidust.

Kas keegi on varem EList lahkunud?

Jah, Taani autonoomne ülemereterritoorium Gröönimaa, mis kuulus Taani riigi koosseisus alates 1973. aastast Euroopa Majandusühendusse. Pärast seda, kui Gröönimaa sai 1979. aastal omavalitsuse, korraldati 1982. aastal referendum. Hääletustulemuse järgi oli 53.02 protsenti valijaist lahkumise poolt ja 46.98 vastu. Ühendusest astuti välja 1985. aastal.

Kas referendumil otsustatakse ka naela saatus?

Peaminister David Cameroni ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide liidrite vahel sõlmitud kokkuleppe järgi ei ole Suurbritannial kohustust minna üle eurole. See küsimus on jäetud brittide enda otsustada.

Tagasi üles