Kuigi Brexiti jõustumine täiel määral võtab aega mõned aastad, võib briti üliõpilastel võimalus end tulevikus Euroopa Liidus harida olla limiteeritud.
Britt Tartus: loodan, et nad ei karista noori
27. juuni 2016, 15:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikoolis õpib ühtekokku 15 Suurbritannia tudengit. Üks neist on Andrew Whiteoak, kes õpib magistritasemel rahvusvahelisi suhteid ja regiooni uuringuid. Tema kodulinn Bradford Inglismaal hääletas 55% protsendilise toetusega Euroopa Liidust lahkumise poolt.
Whiteoak arvas, et Ühendkuningriikide õpilastele Brexit hetkel mingisugust otsest mõju ei avalda, sest muutused võtavad aega paar aastat. «Kõik indikaatorid osutavad sellele, et hetkel Euroopa Liidus teatud lepingute all olevad britid saavad mingisuguse amnestia,» ütles ta Postimehele.
Kuigi pikemas perspektiivis võivad Euroopa liikmesriigid briti tudengitelt suurenenud õppemaksu nõudma hakata, võtab see ilmselt oma aja. «Tartu Ülikoolis ei ole minu arvates õppemaksul näiteks välisüliõpilastele vahet. Minu arvates maksavad EL'i tudengid sarnaselt USA õpilastele," ütles Whiteoak. Seda kinnitas ka Tartu Ülikool.
Samas arvas ta, et Brexiti tulemus võib mõjutada Eesti õpilasi, kes sooviksid õppida Suurbritannias, kuna Ühendkuningriik küsib tavaliselt bloki välistelt õpilastelt palju suuremat õppemaksu.
Rootsi muutis mõned aastad tagasi väljastpoolt EL'i pärit õpilaste tudeerimise tasuliseks, koheselt vähenes ka nende õpilaste arv. Sarnase tendentsi võimalust märkis ka Whiteoak ja lisas, et see on üks pettumustvalmistav Brexiti tulemus.
«Hollandis õppimine bakalaureuse ja magistri tasemel on brittide seas küllaltki populaarne. Kuna Suurbritannia õppemaks tõusis 9000 naelani aastas ja Hollandis on selleks 3000 eurot, on selliste võimaluste atraktiivsus põhjendatud.»
Brexiti tulemustest avaldus, et jäämise poolt hääletas 73% 18-24 aastastest ja lahkumist toetas 60% 65+ vanustest hääletajatest. Noormehe sõnul on paljud noored vihased, et vanem generatsioon lõikas ära võimalused töötada, reisida ja õppida mujal Euroopas.
Riikide nagu Norra ja Šveitsi õpilased on ikkagi mitmel pool Euroopas ja Türgi noortel on võimalus liituda Erasmuse noorteprogrammiga, kuigi nad ei kuulu Euroopa Liitu. Whiteoak arvas siiski, et lahkujad hääletasid pidades silmas väiksemat integratsiooni, kui Euroopa Liidul on hetkel Norra ning Šveitsiga.
«Näiteks tundub peaaegu võimatu näha vabaliikumisega nõustumist. Minu arvates teeb Euroopa Liit Suurbritanniast näite, mis muudaks EL'st lahkumise võimalikult ebameeldivaks teistele liikmesriikidele, olgugi et tegu oleks potentsiaalselt halvava otsusega mõlema jaoks.»
«Ma loodan, et nad ei karista noori, nii et skeemid nagu Erasmus töötaksid edasi»
Ülikoolid on mõnelgi pool Euroopas kinnitanud, et õpilaste staatus enne paari aastat ei muutu. «Oleks huvitav näha, kas seda seletatakse uutele õpilastele sügisel, kuid ma ei muretse enda siinse staatuse pärast. Mul on õigus jääda siia kuni 2020. aastani ja oleksin väga üllatunud, kui mul palutaks varem lahkuda,» ütles Whiteoak.
Vast suurima muutusena enda jaoks mainis Whiteoak naela ja euro kursi muutust. Nael kukkus 1.31 eurolt 1.20 eurole alates Brexiti tulemuste selgumisest. «Kui vaadata otsa erinevatele olmekuludele, siis pean nüüd hoolikamalt enda kulutusi planeerima,» ütles ta.