Brexit: Mida ütleb Lissaboni leppe artikkel 50?

Väljavõte Lissaboni leppest.

FOTO: FRANCOIS LENOIR/REUTERS/Scanpix

Peale möödunud neljapäeva rahvahääletust Suurbritannias, kus britid otsustasid EList lahku lüüa, on ohjad jätkuvalt Ühendkuningriigi käes. Ainult Suurbritannia saab käiku lasta Lissaboni leppe artikkel 50, mis sätestab ELi liikme liidust lahkumise protsessi. ELi liikmed ei saa Suurbritanniat sundida artiklit kasutusele võtma. Mida aga see palju tsiteeritud artikkel 50 siis täpselt ütleb?

Artikkel 50 koosneb viiest punktist:

1. Iga liikmesriik võib kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega otsustada liidust välja astumise.

2. Liikmesriik, kes otsustab välja astuda, teatab oma kavatsusest Euroopa Ülemkogule. Euroopa Ülemkogult saadud suuniste kohaselt räägib liit selle riigiga läbi ja sõlmib lepingu, milles sätestatakse riigi väljaastumise kord, võttes arvesse tema ja liidu tulevaste suhete raamistikku. Asjaomase lepingu üle peetakse läbirääkimisi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 3 kohaselt. Selle sõlmib  nõukogu, tehes otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist.

3. Aluslepingute kohaldamine asjaomase liikmesriigi suhtes lõpeb väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või lepingu puudumisel kahe aasta möödumisel lõikes 2 osutatud teatest, kui Euroopa Ülemkogu kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga ei otsusta ühehäälselt seda tähtaega pikendada.

4. Lõigete 2 ja 3 kohaldamisel väljaastuvat liikmesriiki esindav Euroopa Ülemkogu ja nõukogu liige ei osale seda liikmesriiki puudutavatel Euroopa Ülemkogu või nõukogu aruteludel ja otsuste tegemisel. Kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 238 lõike 3 punkti b kohaselt.

5. Kui liidust välja astunud riik avaldab soovi uuesti liitu astuda, menetletakse tema taotlust artiklis 49 osutatud korras.

Kui Suurbritannia artikli käiku laseb, peab ELi ministrite nõukogu kokku leppima läbirääkimiste mandaadis enamushääletuse alusel ehk looma direktiivid edasiseks tööks.

Ainukene samalaadne juhtum on varem esinenud Gröönimaaga, kes lahkus pärast kahe aasta pikkuseid läbirääkimisi EList 1985. aastal. Nende ainukene majandustoodang on kala ja rahvaarv 55 000 inimest.

ELi võimalused Suurbritannia venitamise vastu on piiratud. Ainus võimalus on rakendada Lissaboni leppe artiklit 7, mis sätestab liikmesuse katkestamise tingimused, kuid selleks peab Suurbritannia olema rikkunud ELi põhiväärtusi. 

Tagasi üles