/nginx/o/2016/07/01/5562299t1hecd2.jpg)
Euroopa kriis on pannud ELi vaatama oma de facto juhte ehk Prantsuse presidendi François Hollande ja Saksa kantsleri Angela Merkeli suunas. Just neilt oodetakse vastuseid, kuidas hoida ära Brexiti-järgne lagunemine ja riikide liit toimima saada.
Prantsuse parempoolsete Euroopa päästmise plaan näeb ette rohkem Prantsusmaad (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuid kui uskuda arvamusküsitluste tulemusi, on tõenäoline, et üks neist liidritest pole enam ajal, mis ELi reformimise küsimus reaalselt nende lauale jõuab, enam võimul.
Hollandi populaarsus on üle aegade madalamas seisus ja tema kandideerimine järgmistel presidendivalimistel ei ole kindel. Kui ta aga seda ikkagi teha otsustab, on rohkem kui tõenäoline, et esimesest ringist ta edasi ei pääse.
ELi tuleviku vormimise vastutus jääb seega Hollandi konservatiividest rivaalide hooleks, kelleks võib olla nii Nicolas Sarkozy, Alain Juppé, François Fillon kui ka Bruno Le Maire.
Milline on aga konservatiivide silmis liidu tulevik? Kokkuvõtvalt öeldes, on nende jaoks liidu ideaal praeguse ELiga võrreldes väiksem, nõrgem, kitsam ja rohkem rahvuslik.
Sel nädalal peetud Rahvaliikumise Liidu (UMP) seminaril käis Sarkozy välja viis ELi reformimise põhimõtet. Lühidalt olid need järgmised: 1) Euroopa peaks reformima Schengenit nii, et igal riigil oleks oma piiride üle rohkem kontrolli 2) Euroopasse peaks loodama oma versioon Rahvusvahelisest Valuuta fondist (IMP), et ei tekiks ohtu, et «Euroopa USA ees põlvitama» 3) Euroopa Komisjon peaks väljastama vähem seaduseid 4) riigide rahvusparlamendid peaksid omama õigust kõiki neid otsuseid vetostada 5) Euroopa Liidu «lõputu» laienemine peaks lõppema.