/nginx/o/2011/01/20/501739t1h0770.jpg)
Stockholmis sündinud Eesti president Toomas Hendrik Ilves astub Vällingby eeslinnas Multrågatan 72 nurgal välja uhkest autost ning siirdub tagasihoidliku kolmekorruselise kortermaja hoovi.
President külastas oma lapsepõlvekodu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohalike hämminguks on esimene trepikoda ümber piiratud politseinikest ja ajakirjanikest. Taevas tiirutab helikopter, mis tekitab tunde, justkui osaletaks suurepärases põnevusfilmis. Äärelinna elanikud kogunevad akendele vaatama ning ka tänavale tõttab paar uudishimulikku. Nüüdseks on uudis Eesti presidendi sünnikodust juba levinud.
Enne pere otsust siirduda USAsse elas Ilves oma esimeses kodus kolm aastat. Enda üllatuseks mäletab ta pisikest korterit aga üsna hästi. «Üllatav, et reaalsus on täpselt sama, nagu mäletan. Et polegi välja mõelnud,» jagab Ilves muljeid. «Mu vanavanemad elasid ümber nurga, siit paarisaja meetri kaugusel. Olin täpselt kolm aastat ja üks kuu vana, kui siit lahkusime.»
Presidendi kannul trügivad esimesel korrusel asuva korteri miniatuursesse koridori viis ajakirjanikku – paraku rohkem kõrvuti seisma ei mahu. Nelja fotokaamera välkumise taustal seisab presidendi kõrval hämmeldusest kaame üürnik Tina Hermansen.
Toidupoes töötav Hermansen selgitab, et sai Eesti presidendi külaskäigust teada detsembris ja tunnistab, et pidas seda esialgu vembuks.
«Alguses arvasin, et see on nali. See oli suur üllatus, kuid presidendile ei saa ju «ei» öelda,» kirjeldab Hermansen veidi toibudes. «Olin närvis. See on ikka väga kummaline.»
Ilves vaatab korteris ringi ja ulatab võõrustajale kingituse. Presidendi järel tungivad veidi ruumikamasse söögituppa 12 ajakirjanikku ja tihedalt kokku pressituna kuulatakse riigipea mälestusi.
Üle poole sajandi tagasi pandi tulevane Eesti president istuma ukseava külge kinnitatud kiike, et põnn pahandusi ei saaks teha. Paratamatult meenub põgenikustaatus ning seda enam on Ilvese meelest põhjust olla õnnelik selle üle, kuhu Eesti nüüdseks jõudnud on.
«Eeskätt mõtlen seda, kui kummaliselt kõik on kulgenud,» sõnab president ning lükkab ümber väite, nagu oleks tegu kurva mälestusega. «Väga positiivne, vastupidi! Mul on väga hea meel, et saan oma lapsepõlvekodu ära näha. Minu isa näiteks ei saanud.»
Riigipea vabandab korteriüürniku ees ja lahkub, et jätkata tiheda päevaprogrammiga.
Riigivisiidil tuleb presidendil jõuda päeva jooksul võimatult paljudele kohtumistele. Lisaks ametlikule delegatsioonile sõitis Rootsi kolmepäevasele visiidile kaasa ka 40-pealine äridelegatsioon ning seetõttu peab Ilves lisaks kohtumistele tipp-poliitikutega jõudma erinevatele seminaridele ja ettevõtete tutvustamisele.
Pärast pidulikku lõunaeinet Stockholmi raekojas tunnistab riigipea, et suhtumine Eestisse on Rootsis viimase kümne aasta jooksul märgatavalt muutunud.
«Mina kogesin aastail 1997–98 veel sellist suhtumist: «Nüüd me tuleme ja näitame teile, kuidas teha ITd.» Siis tulevad kiledega ja seletavad Eesti ärimeestele, miks on kasulik arvutiseerida,» meenutab ta. «See oli skandaal, sest Eesti ettevõtjad olid rohkem arvutiseeritud kui Rootsi ettevõtjad. See periood on nüüd läbi. Keegi siin ei arva, et Eesti peaks midagi õppima.»
«Pankurid on ka aru saanud, et Das Baltikumi Hauptstadt (Baltimaade pealinn) pole Riga (Riia) ning et need on kolm väga erinevat riiki,» lisab Ilves. «See jaotus, mis eksisteeris Ida- ja Lääne-Euroopa vahel enne ja pärast külma sõja lõppu, on nüüd lõppemas. Ja tegelikult see, mis meil on ühist Rootsiga, on palju olulisem kui see, mis on Ida-Euroopa grupeeringus. Ainus asi, mis hoiab meid veel Ida-Euroopaga ühes, on sisemajanduse kogutoodang inimese kohta.»
Evelin Ilvese kõmu tekitanud kübar
Eesti president Toomas Hendrik Ilves avaldas Rootsi riigivisiidi käigus muret, et tema abikaasa Evelin Ilvese peakate Eesti avalikkuses niivõrd palju negatiivset tähelepanu pälvis.
«Naaseme oma põhjala kodusse. See on parem teema kui kõmu tekitanud Evelin Ilvese kübar,» kurjustas president.
«Eesti esileedi üks rollidest on tutvustada Eesti moodi. Küsimus pole see, et «Mina kui etiketi ekspert ütlen…»,» kirjeldas Ilves häält kiledaks moonutades. «Ei! Meie asi on öelda: «Vaata meil on selline moekunstnik, kes teeb selliseid asju.».»
Presidendi arvates pole inimestel õigus selgitada, et kuningliku protokolli kohaselt on näiteks see palju parem variant, kui kübara rolli täidab mõni suurt kiili või muud putukat meenutav peakate.
«Oluline on, et Eesti kaasaegsete disainerite looming on näidatud, ja kui Eesti presidendipaar käib kuskil, saab meie moekunstnike looming tutvustatud,» lisas ta.