/nginx/o/2016/07/05/5579249t1hcd37.jpg)
Malta sooviks Ühendkuningriigi eesistumise jagamist Euroopa Liidus enda ja Eesti vahel, ütles riigi peaminister Joseph Muscat.
Malta kaalub Briti eesistumise jagamist Eestiga (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui Malta oleks Euroopa Liidu eesistuja terve aasta vältel, siis see oleks liiga suureks koormuseks meie ühiskonna ressurssidele,» rääkis Muscat ajalehele Malta Today. «Ideaalis annaks me oma eesistumise otse üle Eestile, aga me oleme valmis kompromissiks, nagu näiteks Ühendkuningriigi eesistumisperioodi jagamine Malta ja Eesti vahel,» lisas Malta valitsusjuht.
Siiski vajaks Malta sel juhul finantsilist toetust, lisas Muscat.
Malta on Euroopa Liidu ministrite nõukogu eesistujariik 2017. aasta esimeses pooles. Sama aasta teisel poolel pidi eesistujana jätkama Ühendkuningriik, kuid pärast briti valijate otsust Euroopa Liidust lahkuda peetakse vähetõenäoliseks, et Suurbritannia oma eesistumisperioodi Euroopa Liidus ära teeb.
Pärast britte - 2018. aasta jaanuarist juunini - pidi seniste kavade kohaselt olema Euroopa Liidu eesistuja Eesti.
Eesti esindajad on väljendanud lootust, et selgus Ühendkunigriigi eesistumise osas saabub lähinädalatel, kuna vastasel juhul muudab see eesistumise korraldamise keerukamaks ja kulukamaks. Mõni ametnik on siiski BNS-ile tunnistanud, et brittide eesistumist puudutavad otsused võivad jääda alles sügisesse, kui alustatakse Euroopa Liiduga lahkumisläbirääkimisi.