NATO tippkohtumiselt oodatakse suuri otsuseid

NATO lipp. Foto: AFP / Scanpix

Varssavi tippkohtumisele kogunevatelt NATO liidritelt oodatakse otsuseid alliansi kaasajastamiseks eesmärgiga vastata uutele ohtudele alates vaenulikust Venemaast, usuvägivalla ning küberrünnakuteni.

Varssavi tippkohtumist on tituleeritud ka tähtsaimaks NATO tippkohtumiseks põlvkonna jooksul.

«Me elame senisest ohtlikumas maailmas koos terrorismi ja kaosega eriti alliansi lõunatiival, Iraagis, Süürias ja Põhja-Aafrikas,» ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg AP-le enne reedel algavat kahepäevast tippkohtumist.

«Samuti koos senisest jõulisema Venemaaga, mis on alates 2000. aastast kolmekordistanud kaitsekulutusi ning kasutanud Euroopas jõudu iseseisva riigi, Ukraina vastu,» lausus ta.

See on Stoltenbergi sõnul muutnud alliansi julgeolekukeskkonda. «NATO peab vastama. Kui maailm on muutumas, peame muutuma meiegi.»

NATO liidrid annavad Varssavis lõpliku heakskiidu alliansi kollektiivkaitse ulatuslikumale tugevdamisele alates külma sõja lõpust. Muuhulgas saab heakskiidu nelja rahvusvahelise pataljoni paigutamine rotatsiooni korras Baltimaadesse ja Poola. Pataljone hakkavad juhtima USA, Suurbritannia, Kanada ja Saksamaa.

Uued üksused üldarvuga umbes 4000 sõdurit on mõeldud suurendama agressiivse Venemaaga piirnevate NATO liikmesmaade kindlustunnet ja alliansi idatiiva heidutushoiakut. Pataljonid kujutavad endast hoiatust Venemaale, et mis tahes sõjaline sissetung NATO eesliiniriikidesse viiks Moskva otsekohe konflikti kogu alliansiga.

Kaugemal lõunas kavandatakse Rumeenia juhitava rahvusvahelise brigaadi loomist vastuseks Venemaa suurenenud kohalolekule Mustal merel.

Stoltenbergi sõnul toetub NATO tuumikideele üks kõigi ja kõik ühe eest.

Varssavis langetatavad otsused, mis on täienduseks USA ja mõne teise liitlase eraldiseisvatele tegevustele, kujutavad endast «alliansi heidutus- ja kaitsepoliitika tähtsaimat saavutust viimastel aastakümnetel,» ütles Poola suursaadik NATO-s Jacek Najder ajakirjanikele.

Teine pakett otsuseid, mida Varssavist oodatakse, puudutab seda, mida NATO ametnikud nimetavad stabiilsuse viimiseks alliansi piiride taha. Selle juures on peamine mure äärmusrühmitus Islamiriik (IS), mis on kasutanud Süürias ja Iraagis vallutatud territooriume hävitavate enesetapurünnakute korraldamiseks NATO liikmesmaade pealinnades Pariisis ja Brüsselis.

Samuti kahtlustatakse IS-i seotust eelmise nädala 44 inimelu nõudnud enesetapurünnakutega Istanbuli lennujaamas.

Peasekretär Jens Stoltenbergi sõnul otsustavad NATO liidrid Varssavis, kuidas saaks terrorismivastases võitluses rohkem ära teha, tugevdades muuhulgas ka luureandmete jagamist.

Liikmesriikide juhid kiidavad suure tõenäosusega heaks NATO eelhoiatus- ja luurelennukite AWACS saatmise Süüria ja Iraagi õhuruumi toetama USA juhitavat IS-i vastast koalitsiooni.

Samuti oodatakse liidritelt heakskiitu NATO väljaõppe- ja kaitsevõime ülesehitamise operatsioonidele Iraagis ning lubadust jätkata Afganistani valitsus- ja julgeolekujõudude rahastamist ja väljaõpetamist.

NATO ja Euroopa Liidu liidrid allkirjastavad lubaduse koostöö hoogustamiseks terve ohtude spektri vastu, mille seas on küberrünnakud ja organiseeritud desinformatsioonikampaaniad.

Varssavist oodatakse ka otsust uue luureosakonna loomiseks NATO peakorteri juurde, et hõlbustada tsiviil- ja sõjaväeluure informatsiooni lõimimist, luureandmete kogumist ja jagamist ning muuta NATO tõhusamaks liikmesriike ja nende elanikke ähvardavate äärmuslaste vastu võitlemisel.

Transatlantilises kogukonnas suurendas kahe nädala eest ebastabiilsust Suurbritannia valijate otsus lahkuda EL-ist. See langes ajale, mil NATO ja EL on kavandamas pretsedenditut julgeoleku- ja kaitsekoostööd.

Briti valijate 23. juuni otsus «asetab Lääne enesekindluse kohale küsimärgi,» ütles Saksa mõttekoja Marshalli Fond Varssavi büroo direktor Michal Baranowski. «Lohutuskiir võib olla Suurbritannia võimalik otsus suurendada oma panust NATO-s ning olla alliansis EL-ist lahkumise tõttu veelgi aktiivsem.»

«Me vajame NATO-lt alalist kohanemisvõimet, et olla võimeline reageerima Euroopa julgeoleku jätkuvale õõnestamisele,» ütles Adam Thomson, kes on Briti suursaadik alliansi juures.