/nginx/o/2011/01/21/502071t1h8ebb.jpg)
Kunstiteadlane ja galerist, Venemaa Ühiskondliku palati liikmele Marat Gelmanile meeldib mõte muuta Lenini mausoleum muuseumiks.
Gelman toetab ideed muuta Lenini mausoleum muuseumiks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa inimõigustevolinik Mihhail Fedotov pakkus taolise idee välja eile, vahendas Argumentõ i Faktõ.
«Ma leian, et õige oleks ühiskondlikku diskussiooni sel teemal jätkata. Mausoleum – see on meie ajalugu. Lenin on meie ajalugu, ükskõik kui traagiline see ka poleks olnud. Inimesed saaksid käia mausoleumis teades, et nad viibivad muuseumis ja mitte surnuaial,» rääkis Fedotov.
Gelmani arvates on Fedotovi idee hea. «Arhitektuuri mälestusmärk, spetsiifiline projekt, mausoleumi ajalooline väärtus on ilmne, see on ajalooline koht. Kuidas teda teisiti kasutada? Kõige loogilisem olekski muuseum,» rääkis Gelman Interfaxile.
Võimupartei Ühtse Venemaa liige ja duumasaadik Vladimir Medinski ütles erakonna koduleheküljele üles riputatud teates, et revolutsioonijuhi Vladimir Lenini säilmed tuleb kiiresti Punasel väljakul asuvast mausoleumist välja viia.
Medinski arvamust toetas rahvasaadik Robert Šlegel, kelle sõnul oleks tulnud seltsimees Lenin juba ammu maha matta. «Vähe on neid, kes saavad aru, miks peab see muumia lebama riigi südames,» märkis poliitik.
Kommunistid, kes toetavad Lenini muumia paiknemist mausoleumis, nimetasid Ühtse Venemaa liikme arvamusavaldust provokatsiooniks.
Venemaal on juba mõnda aega arutatud Lenini võimalikku maha matmist. Sageli on teema kerkinud üles revolutsioonijuhiga seotud mõne tähtpäeva paiku ja nii ka seekord.
Vladimir Lenin (õieti Uljanov) sündis 22. aprillil 1870 ja suri 21. jaanuaril 1924. Seega möödub täna tema surmast 87 aastat.