/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/09/05/2285431t1h480a.jpg)
Brasiilias eelseisvaid olümpiamänge võõrustava Rio de Janeiro osariigi politsei tappis mullu vähemalt 645 ning viimase aastakümnega 8000 inimest, teatas inimõigusorganisatsioon Human Rights Watch (HRW).
HRW: Rio politsei tappis mullu vähemalt 645 inimest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arvud hõlmavad endas nii kümneid hukkamisele sarnaneval viisil tapetuid kui ka tavapärase politseitöö käigus surmaga lõppenud vahejuhtumeid, märkis HRW.
Organisatsioon tuvastas viimase kaheksa aasta jooksul 64 juhtumit, mil Rio politsei väidetavalt üritas varjata õigussüsteemi väliselt sooritatud tapmisi. Juhtumid hõlmasid 116 tapetut, kellest vähemalt 24 olid alaealised.
Juhtumitest vaid kaheksa anti kohtu alla ning viimastest neli päädisid politseiniku jaoks vangistusega.
«Kurjategijate tapmine oli nõudmine minu ülemustelt, sest see oli viis näidata, et meie töö on tulemuslik,» lausus üks 30 politseinikust, keda HRW intervjueeris. Politseinik töötas Rio kõige ohtlikumates rajoonides, kus tegutsevad relvastatud narkokaubitsejad. Kuritegevuse vähendamise strateegiaks oli jõuguliikmete tapmine, lausus ta.
Mõned politseinikud kasutasid arvatavate narkokaubitsejate tapmist eesmärgiga muuta end hirmuäratavamaks ning suurendada politseinike endi väljapressimisskeemist saadavat tulu, lisas allikas.
HRW raporti sõnul on aus politseitöö Rios raske. «Politseikolleegide ebaseaduslikud hukkamised teevad niigi ohtlikust tööst veelgi ohtlikuma ning õhutab võimudevastast vaenu,» lisati dokumendis.
Rio osariigi peaprokurör Marfan Martins Vieira lisas omalt poolt, et politseinike teadetest tulevahetuste asetleidmisest suur hulk on väljamõeldised. Samas on prokuratuur võtnud menetlusse «väga väikese hulga» juhtumitest, mis puudutavad politseiniku sooritatud mõrva.
Vieira süüdistas tapmisi uurivat kodanikupolitseid oma ülesannete täitmata jätmises, kuid HRW hinnangul lasub vastutus lõppastmes prokuröridel, kes peaksid mõrvareid kohtu alla andma.