Millised faktorid hakkavad mõjutama Suurbritannia lahkumiskõnelusi?

Suurbritannia ja Euroopa Liidu lipud Londonis

FOTO: SCANPIX

Suurbritannia otsus Euroopa Liidust lahkuda on tekitanud suure segaduse. Sellel segadusel on omakorda mitmed erinevad tahud, mis on kõik võrdselt olulise tähendusega. Tim Oliver võttis E!Sharp väljaandele kirjutatud artiklis kokku tähtsaimad faktorid, mis lahkumiskõnelusi mõjutama hakkavad.  

Ideede konflikt

Referendumi tulemusena võõrandab Suurbritannia end täielikult ühest olulisest Euroopa Liidu põhimõttest – üha tugevnevast ja tihedamast liidust.

Kuidas edasi? Variante on siinkohal mitu. Kas Brexiti tagajärjena levib Euroopa Liidu vastane meelsus kulutulena üle Euroopa ja algatab lahkumiste laine? Kas liikmesriigid vastavad Brexitile samamoodi nagu paljudele varasematele kriisidele - ühtsuse ja veelgi tihedama koostööga?

Igal liikmesriigil on Brexitist oma arvamus. Paistab, et suure osa liikmete arvates on lähedased suhted Euroopa Liiduga selgelt olulisemad suhetest Suurbritanniaga. Kreeka, Baltimaad, Saksamaa ja Prantsusmaa on arvamusel, et Brexiti käigus üles keerutatud tolm segab tõsiselt Euroopa Liidu tööd piirkonna stabiilsuse ja turvalisuse tagamisel.

Huvide konflikt

Ühendkuningriigi oluline koht maailma majanduses on pannud mõnede euroskeptikute pähe mõtte, et Euroopa Liidul on Suurbritanniat rohkem vaja kui Suurbritannial Euroopa Liitu. Kahtlemata kannatab  brittide lahkumise tõttu mõlema osapoole kaubandus. Euroopa Liit näeb selles olukorras kaotajatena siiski britte, sest Euroopa Liidu kaubandussuhetes on Suurbritannia osatähtsus umbes 16%. Suurbritannia eksporditavast kaubast ja teenustest läheb Euroopa Liitu koguni 44%.

Majanduse kõrval on loomulikult olemas ka Brexiti sotsiaalne külg. Suurbritannias elab suur hulk Euroopa Liidu kodanikke. Samamoodi elab palju britte teistes liikmesriikides. Hetkel on need inimesed teadmatuses. Seetõttu on lahendus vaja leida ruttu ja see peab olema võrdne mõlemale osapoolele.

Olulisel kohal on ka kaitsekoostöö. Probleemid Iraani, Venemaa ja pagulaskriisiga tähendavad, et Suurbritannial ja Euroopa Liidul lasub pinge koostöö jätkamiseks, sest Suurbritannia roll Euroopa turvalisuse tagamisel on minevikus olnud märkimisväärne.   

Institutsioonid

Lissaboni leppe artikkel 50 sätestab üldise kava lahkumiskõneluste ja protsesside tarbeks. Samas ei eelda mitte keegi, et artikkel 50 töötaks veatult ja lahkumine käiks lihtsalt. Eelkõige seetõttu, et artikkel 50 läheb kasutusse esmakordselt Euroopa Liidu ajaloo jooksul. Võib öelda, et artikkel 50 on Pandora laegas, mille avamist mõlemad osapooled nüüd hirmu ja ärevusega ootavad.

Uued Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahelised kokkulepped nõuavad kõigi liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi heakskiitu. Seetõttu on Suurbritanniale sobiv ja kiiresti saavutatav lahendus põhimõtteliselt välistatud.  

Rahvusvaheline arvamus

Rahvusvahelised sündmused võivad suuresti defineerida selle, kuidas Euroopa Liit ja Suurbritannia Brexitiga toime tulevad. Terrorirünnakud, Venemaa agressiivne käitumine ja ühine pingutus pagulaskriisi lahendamisel võivad Suurbritannia ja Euroopa Liidu vahel tekitada hoopis uued ja harmoonilisemad partnerlussuhted. Samamoodi on võimalik ka vastastikune variant, kus rahvusvahelised sündmused võivad Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahel veelgi suuremad erimeelsused põhjustada. Seda näiteks juhul, kui tuleb otsustada sõjalise sekkumise üle mõnes kriisikoldes.

Liidrite suhted

Riikide liidrite vahelised suhted on üks koht, kus võime lahkumiskõneluste ajal näha vaenulikkust ja uusi probleeme, sest mängu tuleb inimfaktor. Palju sõltub ka sellest, milline on uue Suurbritannia peaministri meelsus ja millise taktika ta lahkumiskõnelustel valib.

Euroopa Liidu liidrite puhul võib näha teatud solvumist, mis kahtlemata läbirääkimisi raskendab. Lahkumiskõnelused panevad ka Angela Merkeli küllaltki raskesse olukorda. Kuna Saksamaal toimuvad uued valimised juba järgmisel aastal, siis ei pruugi Merkelil tekkida võimalust Suurbritanniat lahkumiskõneluste jooksul eriti aidata. Ilma Saksamaa toetuseta oleks Suurbritannial oluliselt raskem saada enda jaoks sobivatele kokkulepetele teiste liikmesriikide ja Euroopa Liidu liidrite nõusolek. 

Mida oodata?

Üks on kindel – järsku ei juhtu mitte midagi. Brexiti puhul on tegu protsessi, mitte sündmusega. Tulevased Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahelised kokkulepped saavad ilmselt erinevates valdkondades olema seinast-seina. Tõenäoliselt on britid valmis ohverdama oma nõudmised mõnes valdkonnas, et saada sobivamad kokkulepped endale olulisematel teemadel.

Nagu Euroopa Liit juba ka öelnud on, siis juhul, kui Suurbritannia tahab takistamatut ligipääsu Euroopa Liidu ühtsele turule, tuleb tõenäoliselt mingil määral lubada ka kaupade ja inimeste vaba liikumine. See võib omakorda tekitada sisemise konflikti Suurbritannias, sest üks lahkuda soovijate peamisi argumente oli Suurbritannia täielik suveräänsus ja vaba liikumise peatamine. 

Tagasi üles