Onu Sam ja tema kurjad NATO koerad ehk pildikesi Pikrist

• Satiiriajakiri Pikker lubas puhastada õhku ning olla õiglane kohtumõistja.
• Karikatuure joonistasid E. Valter, H. Valk, V. Kersna, H. Volmer, P. Pärn jpt.
• Pikker pidi läbima kolm tsensuuri, neist viimase Moskvas juba trükitult.
• Ajakirja tiraaž oli tippaegadel 80 000 numbrit.

Poliitilist karikatuuri võib õigustatult pidada demokraatliku ühiskonna indikaatoriks. Samas võib see olla ka propagandatööriist autoritaarse või totalitaarse võimu kindlustamiseks. Isevalitsejad ja diktaatorid, kes sõltuvad avaliku mulje loomisest, ei talu neid lahti riietavat pilget, nii ka nendest sõltuv poliitiline süsteem.

Nõukogude päevil Eesti NSVs lugejaid naerutanud huumori- ja satiiriajakiri Pikker poleks saanud ilmuda Moskva heakskiiduta. Valitsev kommunistlik partei kasutas alates 1957. aastast pidevalt ilmunud väljaannet tööriistana endale meelepäraste seisukohtade rõhutamiseks. Külma sõja vaimus tuli ka ajakirja toimetusel anda oma panus võitlusesse «vaenuliku lääne imperialismiga».

Andekad karikaturistid suudavad aga oma loomingu kaudu edasi anda mitmekülgsemat infot. Nii võib Pikrist leida «kõrgemalt» heakskiidu saanud karikatuure, mis esmapilgul täidavad küll ainupartei ettekirjutusi, kuid ridade vahel kannavad sootuks teist, võimudest sõltumatut teravat sõnumit, ületades nii psühholoogilise meie-nemad rindejoone (vt K. Voolu karikatuuri).

Ajakirja numbreid sirvides võib end tabada mõttelt, kuidas või miks lasid piinliku täpsusega trükisõnas avaldatavat kontrollinud tsensorid mõne teravalt hiidriigi võimurite ideelisi ja poliitilisi tõekspidamisi kritiseeriva pilapildi läbi.

Tõsi, see ei tähenda, et ajakirjas poleks trükitud rutiinselt karikatuure, mis täitsid laitmatult toonaste võimude ettekirjutatud kaanoneid. Nii oli üks lemmikmotiive rahutuvi kinni siduv timukast onu Sam, sõjajumal Marsiga semutsev surmakülvaja, kelle põuest pressivad peale dollarikupüüride välja tuuma- ja vesinikupommidega raketid, taustaks apokalüptilised kujutluspildid põlevast maakerast, mille kohal kõrgub tuumaseen. 

Tasub meeles pidada, et kontrollitud ühiskonnas ei kajasta karikatuurid sageli autori eetilisi, poliitilisi jms tõekspidamisi – kuigi seda ei saa välistada –, vaid kannavad võimude ettekirjutatud ja vajalikuks peetavat sõnumit.

Pole võimalik anda hinnangut, mil määral kajastasid Pikris ilmunud välispoliitilised karikatuurid rahva enamiku tõekspidamisi ja kartusi ning kui usaldusväärseks peeti neis sisalduvat infot. Mingisuguseid tänapäeval usaldusväärseid uuringuid toona ju ei tehtud. Ent tollased karikaturistid on ise öelnud, et just peidetud irooniaga piltide pärast oli Pikker nii menukas.

Sel nädalal Varssavis peetava NATO tippkohtumise valguses sobib vaadata tagasi, millise hinnangu soovis ainupartei anda 1949. aastal loodud sõjalise liidu ja toonaste rahvusvaheliste sündmuste kohta ning kuidas karikaturistid seda sõnumit edasi andsid.

Kõrvutades tollast «imperialistliku» USA ja selle tööriistana kujutatud NATO vastast retoorikat tänapäeval Kremlist saabuvate sõnumitega, mida Venemaa süstib Vene infoväljas olijaile meedia kaudu sisse, ei tundu uuest külmast sõjast rääkimine enam liialdusena.

Minevikku olevikuga ühendav sõnum on lihtne: Ühendriigid on valmis tegema kõik, et eskaleerida pingeid Venemaaga, kuna nad plaanivad sõda Venemaa vastu, suurendades pingeid ja luues paanikaatmosfääri. NATO on seejuures midagi kahjulikku ja kiiresti levivat, mis tuleb peatada. Ehk teisisõnu: Venemaa on kannataja, maailmavallutuslike plaanidega Ühendriigid ja selle juhitav NATO aga agressiivsed, manipuleerivad ning kahjulikud.

Rahvusvaheliste suhete probleemistiku kajastus oli Pikris otseselt seotud NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide hetkesuhetega. «Raja tagant» ja aastakümneid Ühendriikide imperialismi pilamiseks kasutatud ajakirja tagaküljel reageeriti operatiivselt kõigile olulisematele muudatustele ja rahvusvahelistele konfliktidele, kus Moskval olid oma huvid.

Eriti sageli ilmus läänt hukka mõistvaid karikatuure 1950ndate lõpus ja 1960ndatel, kui kahe suurriigi suhted olid Berliini, Kuuba ja Lähis-Ida kriiside ning idabloki ja Aafrika riikides toimuva tõttu eriti pinevad. 1970ndate pingelõdvendusega vähenes ka läänt hukka mõistvate karikatuuride arv.

Uuesti hakkasid need sagedamini ilmuma 1982. aastal ehk pärast kurjuse impeeriumi vastu võidelda lubanud Ronald Reagani saamist USA presidendiks, mis tähistas pingelõdvenduse lõppu. Kommunismikaigas rauges koos NSV Liidu lõpliku kokkuvarisemisega või geopoliitilise katastroofiga, nagu seda on nimetanud Vladimir Putin.

J. Jensen (1958 okt). Aastaid pühendas Pikker Ameerika, NATO ja laiemalt lääne imperialismi kritiseerimisele ajakirja tagakülje. Pildil üks näide aastast 1968, kui NSV Liidu ja USA suhteid oli veelgi teravdanud Eisenhoweri doktriin, mis lubas sõjalist abi võitluses kommunistide vastu. «Ameerikat pidime kujutama sõjaõhutajana, maailmavallutajana, sellisena, kes teeb mida tahab,» on öelnud Pikri karikaturist Hugo Hiibus. Foto: Pikker

E. Piho (1959 sept). 1954. aastal NATOga liitunud Saksamaa Liitvabariik oli NSV Liidule pidevalt pinnuks silmas. 1958. aastal vallandas Hruštšovi ultimaatum kõik väed Berliinist välja viia järjekordse kriisi, kuid liitlased seisid ühtsena ning Moskva andis järele. Foto: Pikker

J. Jensen (1960 juuni). 1959. aastal külastas USA toonane asepresident Richard Nixon NSV Liitu ja sama aasta septembris NSV Liidu liider Nikita Hruštšov USAd. Kahe suurriigi suhted aga ei paranenud, vaid halvenesid veelgi pärast seda, kui Sverdlovski kohal tulistati 1960. aasta 1. mail alla USA luurelennuk U-2. Piloot F. G. Powers vangistati, kuid vahetati 1962. aastal välja KGB polkovniku vastu. Foto: Pikker

E. Piho (1961 veebr). 1961. oli aasta, mil NSV Liit alustas Berliini müüri rajamist, väites, et sel moel takistatakse imperialistliku USA ja nõukogudevaenuliku Euroopa sõjalist kalleltungi. Liitlased lubasid aga tagada Lääne-Berliini vabaduse, saades sellega ka hakkama. Foto: Pikker

O. Kallas (1963 märts). Pärast 1962. aasta Kuuba kriisi ja Berliini müüri rajamist külastas USA president John F. Kennedy 1963. aasta juunis Lääne-Saksamaad ning ütles Berliinis oma kuulsad sõnad «Ich bin ein Berliner». Kuigi Kennedy ametiaeg katkes samal aasta novembris atentaadi läbi, halvendas tema paindliku reageerimise doktriin, mille järgi pidi kommunismi levikule vastu astuma väikeseid ja lokaalseid sõdu pidades, veelgi kahe vastandliku leeri suhteid. Foto: Pikker

S. Malahhov (1964 juuni). 1963. aasta oli lääneliitlaste ühtsust silmas pidades keeruline aasta. Lahkarvamused Polaris rakettidega relvastatud multilateraalsete tuumajõudude loomise ümber süvendasid vastuolusid Washingtoni domineerimisse kriitiliselt suhtunud Prantsusmaa ja ülejäänud liitlaste vahel. Vastasseis tipnes 1966. aastal Prantsusmaa lahkumisega NATO sõjalisest tiivast, kuhu naasti alles 2009. aastal. Foto: Pikker

S. Malahhov (1965 jaan). Ka sel karikatuuril on viide Polaris rakettidele ja NATO liitlaste erimeelsustele. Nagu näha on Prantsusmaa NATOst sõjalistest struktuuridest välja viinud kindral Charles de Gaulle läinud kääridega alliansi ühendavate sidemete kallale. Foto: Pikker

K. Itra (1965 okt). Olulist rolli Prantsusmaa väljaastumises mängis ambitsioon saada tuumariigiks ning täielikku sõnaõigust selle kasutamise üle otsustamisel. Moskvas nähti tuumarakette Euroopa riikide pinnal aga julgeolekuohuna. Mõistagi ainult siis, kui tegu polnud NSV Liidu tuumarakettidega. 1965. aastal oli lisaks Prantsusmaale ja NSV Liidule veel kolm tuumariiki: USA, Ühendkuningriik ja Hiina RV. Foto: Pikker

S. Malahhov (1966 veebr). Nõukogude karikatuurides oli sagedaseks karakteriks Teise maailmasõja-aegset Saksa teraskiivrit ehk Stahlhelmi kandnud pahalane. USA kõrvutamine natsionaalsotsialistliku Saksamaaga oli sagedane ning tihti lisati kunstliku seose rõhutamiseks USA nimekujule veel üks «s» - uSSa. Foto: Pikker

S. Malahhov (1966). 1966. aastal Saksamaa küsimuse lahendamiseni lähemale ei jõutud - läbirääkimised delegatsioonide vahetamise üle nurjusid ning Moskva süüdistas USAd ja NATOt sõjaõhutamises. 1991. aastal kui Saksa Bundestag hääletas selle üle, kas taasühinenud Saksmaade pealinn peaks jääma Bonni või tuleks taastada Berliini staatus pealinnana, otsustati pealinna Berliini tagasi kolimine 338 poolthäälega 320 vastu. Foto: Pikker

E. Piho (1967 nov). 1967. aastal ei jäänud palju puudu sõjast kahe NATO liitlase Kreeka ja Türgi vahel, kui kaks riiki Küprosel arveid õiendasid. Pinged kahe riigi vahel viisid 1974. aastal Kreeka ajutise väljaastumiseni NATO sõjalisest liidust pärast seda, kui Türgi väed olid okupeerinud Küprose põhjaosa. Olukord Küprosel pole tänasekski lahenenud. Foto: Pikker

T. Teemaa (1968 nov). 1968. aasta NSV Liidu invasiooni Tšehhoslovakkiasse idablokis ametlikes väljaannetes karikatuuridel mõistagi ei kajastatud. Küll aga ilmusid pilkepildid kurjast Lääne-Saksamaast, kus NSV Liit nägi endal sekkumisõigust. Foto: Pikker

S. Malahhov (1969 veebr). Kriis Tšehhoslovakkias ajendas NATOt liidu kaitsevalmidust kontrollima. Moskvas nähti selles vaenulikku sammu, kuid peagi ootas suhetes ees siiski pingelõdvendus, mille jooksul sõlmiti näiteks ka tuumarelva ja strateegilise ründerelvastuse piiramise lepingud, toimus Saksamaade leppimine ning kirjutati 1975. aastal Helsingi lõppaktile. See julgeolekuarhitektuuri aluseks olnud leping, mis keelas riigipiiride jõuga muutmise, on aga tänaseks Venemaa poolt kahtluse alla seatud. Foto: Pikker

E. Piho (1969 mai). Erimeelsusi polnud külma sõja ajal üksnes NATO liitlaste vahel. 1968. aasta septembris lahkus Varssavi Lepingu Organisatsioonist Albaania, kes otsustas Moskva asemel orienteeruda ümber Hiina RVile. Erinevalt Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonist lõpetas Varssavi Lepingu Organisatsioon oma tegevuse 1991. aastal koos NSV Liidu lagunemisega. Foto: Pikker

H. Hiibus (1971 aug). Rahutuviks maskeerunud Trooja hobust kujutav karikatuur ilmus pärast Vietnami sõda puudutavate nn Pentagoni paberite avalikustamist, mis paljastas USA varisõja Kagu-Aasia riikides. Pikaleveninud sõda Vietnamis ja selle naaberriikides andis Moskvale hea põhjenduse kujutada USAd imperialistliku riigina. Seda võimalust ei jätnud Moskva kasutamata. Foto: Pikker

K. Vool (1983 apr). Näide sellest, kuidas karikaturistil läks korda kavalalt lollitada kommunistlikke tsensoreid, näidates NSV Liidu - peegeldus SU tähistab Nõukogude Liitu - kahepalgelisust. «Oli pilte, mille eest oleks kunstnik saanud 25+5 aastat Siberis. Aga paljude piltide sõnumist ei saanud riigitruu toimetaja ega keskkomitee aru,» on öelnud Hiibus, nimetades karikaturistide ning toimetuse juhtkonna ja keskkomitee vahelist suhet kassi-hiire mänguks. Foto: Pikker