L, 26.11.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

5 olulist uudist Varssavi tippkohtumiselt

Evelyn Kaldoja
5 olulist uudist Varssavi tippkohtumiselt
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 15
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja liidunõukogu juht Donald Tusk suundusid NATO tippkohtumisele ilmselgelt entusiastliku sammuga.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja liidunõukogu juht Donald Tusk suundusid NATO tippkohtumisele ilmselgelt entusiastliku sammuga. Foto: AFP/SCANPIX

Kuigi suur osa Varssavi tippkohtumiselt tulnud uudistest olid juba eelküpsetatud ehk enam-vähem teada nädalaid, on seal siiski nüansse, mida tasub tähele panna.

1. Pataljonid tulevad

Viimane kahtleja andis oma «jah»-sõna. Pikalt venitanud Kanada peaminister Justin Trudeau kinnitas Varssavis lõpuks ära, et tema riik asub NATO pataljoni n-ö raamriigiks Lätis. Fotod: Scanpix
Viimane kahtleja andis oma «jah»-sõna. Pikalt venitanud Kanada peaminister Justin Trudeau kinnitas Varssavis lõpuks ära, et tema riik asub NATO pataljoni n-ö raamriigiks Lätis. Fotod: Scanpix Foto: ALIK KEPLICZ/AP

Ühendkuningriik asub n-ö raamriigina juhtima Eestisse, Kanada Lätti, Saksamaa Leetu ja USA Poola saadetavat NATO pataljoni. Neile tuleb appi erinevaid teisi liitlasi, näiteks Eestisse tõenäoliselt Taani ja Prantsuse üksused, Leetu aga sõdureid Hollandist, Belgiast ja isegi tillukesest Luksemburgist.

Neli NATO pataljoni pole aga kõik. Lisaks saadab USA alliansi kirdeserva turvamiseks omalt poolt brigaadi. See hakkab baseeruma Poolas, kuid osa sellest brigaadist hakkab ilmselt üsna pidevalt käima õppustel Baltimaades.

Lisaks on tulekul ilmselt väiksemaid panuseid, mis mitte ei liitu nende nelja pataljoni raami sisse. Selline saab olema näiteks Višegradi neliku (Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari) panus. Põhjus, miks selle grupi maad, kes lubavad aasta jooksul igaüks omalt poolt panna kolmeks kuuks välja kompanii (120-150 sõdurit), ei saa liituda n-ö raamriikide pataljonidega, on üsna proosaline. Nimelt pole višegradlaste kompaniid päris teenistusvalmis, sestap plaanivad nad sissejuhatuseks Baltimaid väisata väljaõpperotatsioonidega.

2. 70 miljonit eurot NATO-lt Eestile

Foto: AFP

Mitte ainult Eesti ise ei pea liitlaste võõrustamiseks lisaraha leidma, vaid ka NATO tuleb ses osas appi. Tippkohtumisel otsustati, et aastani 2025 annab ka NATO samaks otstarbeks meie riigi käsutusse 70 miljonit eurot.

3. Poola sisepoliitiline elevant toas

Foto: SERGEI KARPUKHIN/REUTERS

Smolenski lennukatastroofi Venemaa vandenõuks pidava Solidarni 2010 liikumise paberid pressikeskustes ja samateemaline näitus tippkohtumise VIP-sissepääsu juures. Tuntud ja tunnustatud, kuid ühtlasi valitseva Õiguse ja Õigluse (PiS) režiimi suhtes kriitilise poola Newsweeki ajakirjaniku tippkohtumise akrediteeringuta jätmine ning selle eest vastutuse Varssavi võimudele veeretamine NATO pressiosakonna poolt.

Mullu sügisest kiiresti muutuma hakanud Poola sisepoliitilist õhkkonda on tunda ka NATO kohtumisel. See on elevant toas, millest küll sosistatakse pressisaalis, aga poliitilisel tasemel teema väga jutuks ei tule.

Siiani on ainsana seda teemat teravamalt puudutanud USA president Barack Obama, kes pärast kahepoolset kohtumist võõrustajamaa Poola kolleegi Andrzej Dudaga märkis, et Varssavi peaks valitsuse ja riigi põhiseaduskohtu vastasseisu lahendama. Duda tema kõrval teemat kuidagi ei puudutanud.

4. Gruusia rindel muutusteta

Juba möödunud aastast tegutseb Krtsanisis NATO-Gruusia ühine sõjaväelaste väljaõppekeskus.
Juba möödunud aastast tegutseb Krtsanisis NATO-Gruusia ühine sõjaväelaste väljaõppekeskus. Foto: VANO SHLAMOV/AFP

Kuigi mõnest uudise pähe meediasse jõudnud pressiteatest võib ehk jääda tiba erinev mulje, pole Gruusia osas seis kuidagi muutunud. Eile välisministrite tasemel maha peetud NATO-Gruusia Komisjon olnud kuulu järgi nii sisutühi, et mõne muidu väga Thbilisi toetamise poolt liitlase minister jalutas sealt välja üsna varsti pärast algust.

Nagu tavaks saanud, kinnitati NATO-Gruusia Komisjoni kohtumise lõppdokumendis siiski üle, et kaheksa aastat tagasi Bukaresti tippkohtumisel antud lubadus, et Gruusiast saab ühel heal päeval alliansi liige, peab paika siiani. Samuti sai üle korratud NATO valmisolek grusiine nii poliitiliselt kui materiaalselt edasi toetada ning üleskutse Venemaale, et too jätaks kohe järele Lõuna-Osseetia ja Abhaasia eraldi riikidena tunnustamise.

5. NATO ja EL püüavad koostööd parandada

ELi liidunõukogu president Donald Tusk, NATO peasekretär Jens Stoltenberg ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker rõõmustamas töövõidu üle.
ELi liidunõukogu president Donald Tusk, NATO peasekretär Jens Stoltenberg ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker rõõmustamas töövõidu üle. Foto: Czarek Sokolowski/AP

Bürokraatlikus mõttes tehti eile tõelist ajalugu – esimest korda andsid kaks suuresti kattuva liikmeskonnaga organisatsiooni välja ühisdeklaratsiooni.

Sisuliselt loodetakse ühelt poolt teha rohkem koostööd valdkondades, kus ühe organisatsiooni käed liiga lühikeseks jäävad ja teine appi tulla saab. Näiteks majandussanktsioonide ja n-ö pehme jõuga saab EL toestada NATOt teiselpool alliansi idapiiri toimuvas, kuhu sõjaline organisatsioon kuidagi sekkuda ei saaks. NATO omakorda saab oma mereväeliste ressurssidega ELi natuke aidata näiteks lõunapiiril migratsiooni ja inimsmugeldamisega toimuva ohjeldamises.

Märksõnad
Tagasi üles