/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2016/07/10/5606013t1h955f.jpg)
Venemaa pöörab teravat tähelepanu Varssavis peetud NATO tippkohtumisel langetatud otsustele ja ootab detailset selgitust NATO-Vene nõukogu (NRC) kohtumisel, sõnas Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova.
Moskva ootab NATO-lt selgitusi lisajõudude kohta (8)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NATO-Vene nõukogu koguneb 13. juulil suursaadikute tasemel.
«Me ootame detailseid selgitusi alliansi esindajatelt NATO lisajõudude kohta igast võimalikust vaatenurgast tulevasel NATO-Vene nõukogu kohtumisel alaliste esindajate tasandil 13. juulil. Bloki välja kuulutatud rahumeelsete püüdluste kontekstis huvitab (Vene poolt) ka Brüsselis väljendatud positsioon Soome partnerite initsiatiivi, nn (Soome presidendi Sauli) Niinistö kava suhtes tõsta Balti regiooni õhuturvalisust,» sõnas Zahharova.
«Mis puudutab püüdlusi Venemaad demoniseerida eesmärgiga õigustada samme, mida astutakse sõjalise kohaloleku suurendamiseks eesmärgiga juhtida tähelepanu liidu ning mõnede selle liikmesmaade destruktiivselt rollilt kriiside provotseerimisel ning pingekollete säilitamisel üle maailma, siis säärased (püüdlused) on omandamas hüpertroofilisi vorme,» sõnas pressiesindaja.
«Pikaajalisi negatiivseid tagajärgi ja riske tervele Euro-Atlandi julgeolekusüsteemile, mis tekkisid pärast Washingtoni ja Brüsseli eesmärgipäraseid katseid jõudude tasakaalu mõjutada - mille hulka kuulub USA/NATO raketitõrjekava kiirendatud korras jõustamine - ignoreeritakse meelega,» sõnas ta.
«Vastupidiselt rahu ja stabiilsuse tagamise objektiivsetest huvidest ning vajadusest selle järgi, et kõik rahvusvahelised toimijad ühendaksid oma potentsiaali tõeliste, mitte kunstlike, tänapäevaste ohtude vastu, keskendub allianss idast lähtuva olematu ohu heidutamisele,» lisas ta.
«NATO idatiiva tugevdamine lõunast lähtuva ohu foonil näitab lõhet alliansi poliitika ning tõelise vajaduse järel kaitsta ning tagada NATO liikmesriikide kodanike julgeolekut,» lõpetas Zahharova.
NATO liidrid andsid reedel Varssavi tippkohtumisel heakskiidu nelja rahvusvahelise pataljoni lahingugrupi paigutamisele Baltimaadesse ja Poola. Tippkohtumisel kuulutati ka välja NATO Euroopa raketitõrjesüsteemi esialgne operatiivvõime.