Video: Süürias hukkunud sõjareporteri pere tahab anda al-Assadi valitsuse kohtusse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Marie Colvin
Marie Colvin Foto: SCANPIX

Süürias 2012. aastal hukkunud sõjareporteri Marie Colvini pere esitas USAs Washingtonis hagi, milles süüdistatakse Süüria presidenti Bashar al-Assadit ja Süüria valitsust Colvini tahtlikus tapmises.

Briti väljaandele The Sunday Times töötanud ameeriklanna Colvin hukkus 2012. aasta veebruaris Süürias Homsis, mida piirasid Süüria valitsusväed, edastab Yle.

Hagi kohaselt jälgis Süüria armee reporteri sõnumiedastust ja tappis ta raketiga, et ta ei paljastaks tsiviilisikute kannatusi Süüria sõjas.

Hukkumisele eelnenud ajal oli Colvin raporteerinud CNNile, BBCle ja Briti Channel 4 telefoni teel, milline on Homsis olukord.

«Süüria armee ründab linna, kus on palju nälginud ja külmas olevaid tsiviilelanikke,» olevat Colvin kanalitele teatanud.

Järgmisel päeval tabas Süüria valitsusvägede rakette Homsi ajutist meediakeskust, koos Colviniga töötas teisi ajakirjanikke. Lisaks Colvinile hukkus prantslastest fotoreporter Rémi Ochlik ning kaks välisreporterit said vigastada.

Colvini sugulaste hagis on, et meediakeskuse ründamise käsk tuli Süüria valitsuselt ja eesmärgiks oli panna nii kohalikel kui välismaa ajakirjanikel suu kinni.

Hagi kohaselt ei olnud rünnaku ajal Homsi meediakeskuse juures mässulisi ja seega panid rünnaku toime Süüria valitsusväed.

Colvini pere tahab kohtu kaudu saada Süüria valitsuselt nende pereliikme tahtliku tapmise eest kahjutasu. Rahvusvaheline ajakirjanike organisatsioon Piirideta ajakirjanikud toetavad Colvini sugulaste kohtusse minekut.

Süüria välisministeerium, kellele hagi on suunatud, ei soovinud seda kommenteerida.

Colvin oli oma põlvkonna üks tuntumaid sõjareportereid, kes tundis hästi Lähis-Ida, kuid ta tegutses ka Tšetšeenias ja Kosovos.

Tagasi üles