Jaapani peaminister Shizo Abe kutsus esmaspäeval pärast võitu ülemkoja valimistel debatile riigi patsifistliku põhiseaduse üle, nimetades alusdokumendi muutmist oma kohuseks.
Abe kutsus valimisvõidu järel debatile põhiseaduse muutmise üle
11. juuli 2016, 23:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusringhäälingu NHK andmeil koguvad Abe Liberaaldemokraatlik Partei (LDP) ja koalitsioonipartner Komeito 67-76 kohta valimistel kaalul olnud 121-st. Neil on kahe peale juba 77 kohta ülemkoja 121-st kohast, mida laupäeval ümber ei valitud.
Mitteametlikel andmeil on võimuliidul 242-kohalises ülemkojas nüüd 147 kohta.
«Ma tunnen kergendust, et meil õnnestus tagada rohkem kui pooled kaalul olnud parlamendikohad,» ütles Abe pühapäeval telekanalile TBS.
Analüütikute sõnul võib Abel olla koos väikeste rahvuslaste erakondadega piisavalt kohti põhiseaduse muutmiseks, milleks läheb mõlemas kojas vaja kahekolmandikulist enamust.
«Meie eesmärk on olnud alati põhiseadust muuta. See on minu kohus,» lausus Abe. «Erakonnal ei ole üksinda rohkem kui kaht kolmandikku häältest mõlemas kojas, mistõttu ei oota ma praegu seaduseelnõu läbiminemist,» lausus peaminister kompromissile viidates.
«Seega loodan debatile,» ütles ta.
475-kohalises alamkojas on LDP-l ja Komeitol 326 kohta. Abe on Jaapani peaminister alates 2012. aasta detsembrist.
Rahvuslikult meelestatud jõud peavad USA okupatsiooni ajal kehtestatud põhiseadust Teise maailmasõja kaotuse järgseks igandiks. Paljud jaapanlased on siiski selle patsifistlike ideaalide jõulised toetajad.
Ehkki LDP soovib jätta alles põhiseaduse sõjapidamisest loobumise vaimu, soovib võimupartei muuta sõnastust, mida ta näeb riigi enesekaitseõigust piiravana.
Kõik põhiseadusmuudatused, mille parlamendi mõlemad kojad kahekolmandikulise enamusega vastu võtavad, peavad saama rahva heakskiidu ka referendumil ning see LDP jaoks raskesti ületatav takistus.
Tokyo ülikooli politoloogiaprofessor Sadafumi Kawato ütles AFP-le, et kahekolmandikuline enamus ei tähenda, et Abe valitsus saaks koheselt põhiseadust muutma asuda.
Jaapani parlament võttis mullu septembris vastu seaduse, mis võimaldab esmakordselt pärast Teist maailmasõda saata Jaapani vägesid välisriikidesse võitlema.