Kuigi Venemaa võib NATOt süüdistada ähvardamises, on ilmselge, et neli pataljoni pole jõud, millega idanaabrile kallale tungida, märkis Marshalli Fondi Varssavi haru juht Michał Baranowski usutluses Postimehele.
Tellijale
Poola analüütik: neli pataljoni pole invasioonijõud (1)
13. juuli 2016, 15:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
- Homme (täna – toim) peetakse maha järjekordne NATO-Vene Nõukogu. Kas teie arvates on seda neil päevil üldse mõtet korraldada?
Mõte on olemas: selles, et alliansi poliitika seisneb ühekorraga nii selges heidutuses kui ka dialoogis. See on seisukoht, mis liidab kogu allianssi. Kui meil poleks Venemaaga dialoogi, oleks NATOs terve hulk liitlasi, kellele see ei istuks. See on NATO-sisene põhjus.
Pole mingeid ootusi, et see dialoog – eriti seekordne nõukogu – annaks mingeid märkimisväärseid tulemusi. Kohtumisel keskendutakse venelaste teavitamisele Varssavi tippkohtumise tulemustest. Tippkohtumise lõppkommünikees rõhutati, et NATO-Vene Nõukogu põhiline jututeema on Ukraina. NATO ja Venemaa esitavad kumbki oma vaated ja keegi ei arva, et see viiks kuidagi lahenduseni.
Venemaaga dialoogi pidamise üldine probleem pole mitte see, et me nendega ei räägiks, vaid see, et me ei ole reaalsuses ühel nõul. Justkui elaksime eri planeetidel. NATO ütleb, et teil on ilmselgelt väed, sealhulgas eriüksused, Donbassis. Ja Venemaa ütleb, et need on kõigest vabadusvõitlejad, vabatahtlikud… turistid! See on reaalse dialoogi ees suurim takistus.