Sturgeon kutsus Briti peaministrit austama Šotimaa soovi jääda EL-i

, BNS-i välisuudiste toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Šoti Rahvuspartei juht ja Šotimaa esimene minister Nicola Sturgeon.
Šoti Rahvuspartei juht ja Šotimaa esimene minister Nicola Sturgeon. Foto: SCANPIX

Šoti esimene minister Nicola Sturgeon kordas kolmapäeval oma seisukohta, et Brexit ei tohiks rakenduda Šotimaa puhul, kus enamik valijaid toetas Euroopa Liitu jäämist.

Iseseisvusmeelse Šoti Rahvuspartei (SNP) liider ütles Londonis ajakirjanikele, et kavatseb kutsuda uut Briti peaministrit Theresa Mayd austama 23. juuni EL-i liikmesusreferendumi tulemusi Šotimaal.

"Theresa May ütles, et tema silmis tähendab Brexit Brexitit. Ma austan seda, sest tal on selleks mandaat, kuna Inglismaa ja Wales hääletasid selle poolt," sõnas ta.

Samas ei tähenda Brexiti Brexitit Šotimaa jaoks, sest šotlased nii ei hääletanud, lausus Sturgeon. "Meie jaoks tähendab jäämine jäämist."

Šoti esimese ministri sõnul on tal mandaat "austada Šoti rahva soove, et leida tee Šotimaa hoidmiseks EL-is või kaitsta meie suhteid EL-iga".

Sturgeon on ähvardanud teise iseseisvusreferendumi korraldamisega, öeldes, et olud on 2014. aasta septembri rahvahääletusega võrreldes märkimisväärselt muutunud. Toona toetasid šotlased Ühendkuningriiki jäämist.

Ta tõi näiteks Jersey ja Guernsey juhtumid. Tegemist on Briti kontrolli all olevate territooriumitega Prantsuse ranniku lähistel, mis ei kuulu ei Ühendkuningriiki ega EL-i, aga mida käsitletakse osana Euroopa vabakaubandusalast.

"Tulemust, mis on Šotimaa jaoks erinev ülejäänud Ühendkuningriigist, ei ole meie jaoks võimatu välja mõelda," lausus Sturgeon.

Briti referendumil toetas EL-ist lahkumist 52 protsenti valijatest. Hääletamas käis 72 protsenti hääleõiguslikest elanikest. Šotimaal hääletas 62 protsenti valijaist Suurbritannia EL-i jäämise poolt, hääletamas käis 67 protsenti hääleõiguslikest elanikest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles