Ameerika Ühendriigid peaksid tõstma miinimumpalka ning astuma jõulisemaid samme laieneva palgalõhe vastu. Prantsusmaal tuleks ebavõrdsuse vähendamiseks riiklikke soodustusi õiglasemalt rakendada. Itaalia võiks rohkem naisi tööturule tuua.
IMF üritab päästa globalismi nägu (3)
14. juuli 2016, 11:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need on Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) värsked soovitused kolmele suurliikmele. Paar aastat tagasi ei oleks selliseid sõnu karmi käega fondilt veel keegi oodata osanud, kirjutab Financial Times.
Nüüd aga, tundes muret tänavu tekkinud vastuseisu pärast globaliseerimisele nii Ühendriikides kui läänes laiemalt – ning võttes arvesse tõsiste tagajärgede võimalikkust Brexiti valguses –, on fondis vallandunud omamoodi aktivism.
Juba mõnda aega on IMFi uuringuteosakond tootnud uuringuid sellistel teemadel nagu võrdsus, soorollid majanduses ja kliimamuutus. Käesolevaga on kõnealused küsimused ilmutanud end sellises alustpanevas väljundis nagu aastaaruanded.
Nagu ütles Financial Timesile IMFi peadirektor Christine Lagarde, soovib IMF minna «sügavamale ja kaugemale» oma tegevusega sellistes valdkondades nagu sissetulekuid puuduv ebavõrdsus. Sellised asjad on mitmetes maades «makrokriitilised,» täpsustas Lagarde, viidates IMFi uuringute tulemustele.
«Ebavõrdsusega tuleb võidelda,» jätkas Lagarde. Tema sõnul on see oluline selleks, et taastada usaldus üleilmastumise vastu, mis on tema sõnutsi toonud miljoneid inimesi kõikjal maailmas välja vaesusest.
«Meil tuleb jätkuvalt olla karm ja distsiplineeritud. Aeg-ajalt anname me [ka edaspidi] ikka soovitusi, mis inimestele ei meeldi, sest nad on rasked,» sõnas Lagarde. «Aga… ma tahaksin, et IMFil oleks inimlik nägu.»
Ka IMFi tähtsuselt teine töötaja ja kõrgeim ametnik USAs David Lipton näeb ähvardavat ohtu võimaluses, et valijad Ameerikas ja mujalgi annavad oma hääled globalismi vastu võitlevatele «populistidele».
Selline areng oleks aga üks surimatest riskidest globaalmajandusele. «Kui kogu see frustratsioon lõppkokkuvõttes ka poliitilistes sammudes väljendust leiab… see on tõsine probleem,» hoiatas Lipton.