Kuigi suur jalgpallipüha lõppes Prantsusmaal vaid eelmisel nädalal ei anta rahvale mahti puhata. Täna tähistatakse Prantsusmaal ja ka mujal maailmas Bastille' päevana tuntud prantslaste rahvuspüha.
Mida prantslased täna tähistavad? Bastille' päeva lühiajalugu
14. juuli 2016, 17:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
France celebrates Bastille Day #14juillet pic.twitter.com/KrtVMo2VmZ
— AFP news agency (@AFP) July 14, 2016
Alates 1790. aastast on Prantsuse revolutsiooni ja rahva ühtsuse tähistamiseks korraldatud suuri pidustusi. Algselt oli tegu Pariisi linnarahvale serveeritud suure söömaajaga, kust ei puudunud ka piiskop ning kuningas.
Nime sai sündmus Bastille' kindluse järgi, mis vallutati 1789. aastal Prantsuse revolutsiooni käigus. Ehitis sümboliseeris despootlikust ja ebavõrdsust tollases ühiskonnas.
Päev kaotas suuresti oma tähtsuse Napoleoni valitsemisajal, kuid taaselustati Prantsuse niinimetatud kolmanda vabariigi ajal (1870-1940).
Praegusel kujul on tähtpäeva peetud 1880. aastast, kui senat kiitis heaks seaduse, mille järgi tähistatakse 14. juulit kui Prantsusmaa rahvuspüha.
Üheks tähtpäeva lahutamatuks osaks on sõjaväeparaad, millest suurim toimub Pariisi tänavatel. Paraad on üks vanemaid ja suurimaid Euroopas ning Champs-Elysees' puiesteel liikuv sõjaväekolonn marsib Pariisi triumfikaarest kuni Concorde' väljakuni, kus neid tervitab ka president Francois Hollande.
Marsruut on pärast Esimese maailmasõja lõppu muutunud vaid president Valéry Giscard d'Estaing valitsusajal 1970ndate teises poolest, kui paraad läbis erinevaid Prantsuse revolutsioonile märgilise tähendusega asukohti.
Teise maailmasõja okupatsiooni päevil olid prantslased sunnitud paraadi pidama ka Londonis. Tollal juhatas seda vaba Prantsusmaa liider Charles de Gaulle.
Sõjaväe paraadist võtavad igal aastal osa ka teiste riikide armeede esindajad. Sel aastal olid külalisteks austraallased ja oma arhailist sõjarüüd demonstreerisid ka maoori sõdalased Uus-Meremaalt.
Sümboolne oli ka see, kui 1994. aastal tulid euroüksuse koosseisus paraadile esimest korda pärast Teist maailmasõda Prantsusmaa pinnale Saksa sõdurid. Erinevatest külalistest on oma sõdureid demonstreerinud näiteks India, Maroko ja Afganistan.
Militaarsete jõudemonstratsioonide kõrval toimub paljudes Prantsusmaa linnades ja külades teemakohaseid üritusi. Õhtu lõpetab enamasti ilutulestik, mida iga omavalitsus suurejooneliselt korraldab.
Lisaks Prantsusmaale tähistatakse Bastille' päeva ka mujal maailmas, eriti just kohtades, kus leidub suuremaid prantsuse kogukondi. Nii leiavad pidustused aset Kanadas, Lõuna-Aafrikas, Ameerika Ühendriikides kui ka Suurbritannias.
Kõige suurejoonelisem pidustus leiab aset Pariisi Marsi väljakul kus asub ka Eiffeli torn. Vaatemängu oodatuimaks osaks on taaskord saluut, mis viimastel aastatel on kestnud lausa mõnikümmend minuti.