/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/10/01/78843t1hd028.jpg)
Ameerika Ühendriikide abivälisminister Daniel Fried ütles täna Eestis viibides, et Washington soovib teha Moskvaga koostööd, ent Gruusia kriisi järel isoleerib Venemaa end tahtmatult ise.
Fried: Venemaa isoleerib end tahtmatult ise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Venemaa isoleerib end, kui käitub 19. sajandi kommete kohaselt, nagu käitunuks tsaar Nikolai I,» ütles Fried USA saatkonnas antud pressikonverentsil, kommenteerides Venemaa agressiooni Gruusia vastu.
Fried lisas, et USA pole unustanud ega kavatse unustada kohustusi, mille Venemaa endale Prantsusmaa vahendatud relvarahuleppega võttis ning mille täitmisega on Moskva seni viivitanud. Hoolimata sellest soovib USA teha Venemaaga tema sõnul koostööd, ehkki Moskva teeb ise selle raskeks.
Friedi hinnangul ei ole Venemaa ilmselt täitnud oma soovitud eesmärke, mille tõestuseks on Shanghai Koostööorganisatsiooni (SCO) riikide selge toetuse puudumine Moskvale vastasseisus Läänega.
«Kui nad [Venemaa] võtavad kaks väikest regiooni ja ei purusta suhteliselt väikest [Gruusia] armeed, siis mille üle uhke olla,» ütles Fried Lõuna-Osseetia ja Abhaasia kontrolli alla võtmise kohta.
«Nicaragua ja Hamasi tunnustus ei ole just diplomaatiline võidukäik,» sõnas ta viitega vasakpoolsele Ladina-Ameerika riigile ja Palestiina islamistlikule relvarühmitusele, mis on Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvust tunnustanud.
Friedi sõnul ei ole hetkel olulisimaks küsimuseks, mida teeb USA või rahvusvaheline üldsus Gruusia kriisi järgselt, vaid mida kavatseb edasi teha Venemaa. «Venemaa maksab juba praegu väga suurt hinda selle eest,» ütles Fried ja lisas, et Venemaa käitumise tagajärjed Gruusias on kauakestvad.
Fried märkis, et Venemaal oli kindlasti «eufooriaperiood», ent nüüdseks on paljud venelased, kaasa arvatud mitmed äriringkonnad ja intelligentsi esindajad hakanud muretsema, mida võivad augustisündmused neile või Venemaale kaasa tuua.
Fried ütles, et ei usu Moskva avalikku retoorikat, mille kohaselt ei lähe Venemaale korda isolatsioon ja näiteks väljaheitmine juhtivate tööstusriikide ühendusest G8.
«[Venemaa välisminister Sergei] Lavrov ei ütle kunagi avalikult, et jah, me eksisime,» lausus Fried ning lisas, et Venemaad tuleb lugeda hoopis ridade vahelt, mida 35-40-aastased ja vanemad inimesed üsna hästi oskavad.
Küsimusele, kas Gruusia võib separatistlikud provintsid kunagi tagasi saada, vastas Fried, et pikas perspektiivis ei saa välistada midagi. «Kui Gruusia areneb, võivad asjad muutuda,» ütles ta ja lisas, et kõige tähtsam on kannatlikkus ja sihikindlus.
Fried pidas Gruusia jaoks kõige tähtsamaks arendada välja tugevad institutsioonid. Gruusia peab oma majanduse käima saama ja õigusriigiks muutuma, lisas ta.
Gruusia ja Ukraina liitumise kohta NATOga ütles Fried, et teada on lõpplahendus ehk liikmesus, ent mitte selle saavutamise aeg.