Kronoloogia: kaks aastat Malaysian Airlinesi katastroofist

Yangzhou Ülikoolis toimunud mälestusüritus Malaysian Airlinesi lennul MH17 hukkunute auks.

FOTO: SCANPIX

17. juulil täitub kaks aastat Malaysian Airlinesi lennu MH17 allatulistamisest Ukraina kohal.  Amsterdami Schipoli lennujaamast Kuala Lumpuri poole teel olnud Malaysian Airlinesi katastroof viis hauda 298 inimest. 

Malaysiani Boeing 777-200ER tõusis Amsterdamist õhku 2014. aasta 17. juulil, Eesti aja järgi kell 13:31. Lennu sihtpunktiks oli Malaisia pealinn Kuala Lumpur ja lennuki pardal viibis 298 inimest, kaasa arvatud 15 meeskonnaliiget.

Malaysian Airlinesi reisilennuk Foto: Scanpix

FOTO: MOHD RASFAN/AFP

Marsruut viis MH17 üle Saksamaa, Poola ja Ukraina. Lennuk sisenes Ukraina õhuruumi veidi rohkem kui kümne kilomeetri kõrguselt.  

Kontakt lennuga MH17 kadus Eesti aja järgi kell 16:20 ligikaudu 50 kilomeetri kaugusel Ukraina-Venemaa piirist, misjärel üritasid Dnipro ja Rostovi lennujuhtimiskeskused õhusõidukiga korduvalt ühendust saada, aga paraku tulutult.

Venemeelsed «separatistid» hakkasid mõned minutid hiljem sotsiaalmeedias uhkustama lennuki allatulistamisega. Usuti, et pihta saadi Ukraina õhuväe lennukile An-26. Kui selgus, et tegu on Malaysian Airlinesi lennukiga, kadusid postitused internetist kui nõiaväel.

Relvastatud «separatist» MH17 rusude juures. Foto: Scanpix

FOTO: Reuters / Scanpix

Varsti pärast lennuki allakukkumist Grabove küla lähedal hakkasid internetti ilmuma esimesed pildid ja videod lennukivrakist, surnukehadest ning hukkunute isiklikest asjadest.  Esimesena olid rusude juures kohal «separatistid.» Videosalvestised näitavad, kuidas võitlejad otsisid läbi hukkunute pagasit, et leida väärtuslikke esemeid. 

Pärast õnnetust hakkasid riigid üksteist süüdistama. Ukraina ütles otsekohe, et lennuõnnetuse taga on «separatistid.» Ukraina võimude andmete kohaselt oli neil õnnestunud pealt kuulata telefonikõne, kus Venemaa salateenistus kinnitab lennuki allatulistamist. Venemaa lükkas süüdistused tagasi ja Vladimir Putin pani kogu vastutuse hoopis Ukraina õlgadele.  

Donetski Rahvavabariigi toonane peaminister Aleksandr Borodai eitas süüd ja lausus, et rühmitusel pole isegi relvi, millega sellist rünnakut korraldada. USA president Barack Obama oli kindel, et asjasse on segatud Venemaa, sest separatistidel endal ei oleks vajalikke oskusi ega tehnikat, et reisilennukit tabada. Tänaseks võib öelda, et Obama andmed ei valetanud. 

Venemeelsed mässulised möödumas MH17 ohvrite mälestusmärgist Foto:Scanpix

FOTO: Mstyslav Chernov/AP

20. juunil, kolm päeva pärast katastroofi avalikustas Malaysian Airlines lennuki pardal olnute nimekirja. Täpselt nädal aega pärast õnnetust hakati hukkunute surnukehi nende kodumaale saatma. 

Hollandi sõdurid kandmas ühe hukkunu kirstu. Foto: Scanpix

FOTO: JOHN THYS/AFP

ÜRO nõudis kohest, läbipaistvat, rahvusvahelist uurimist ning relvarahu. Organisatsioon mõistis intsidendi hukka ja nõudis uurimise tarbeks ligipääsu lennuki rusudele.

Praeguseks on kättesaadav Hollandi Ohutusameti poolt avaldatud 279 lehekülje pikkune tehniline raport, millest selgus, et rakett plahvatas väljaspool lennukit. Tekkinud plahvatus oli sedavõrd tugev, et murdis kokpiti lennuki kere küljest lahti.

Lennuki purunenud kokpit Foto:Scanpix

FOTO: EMMANUEL DUNAND/AFP

Uurimine kinnitas, et tegu oli maapinnalt tulistatud raketiga, mida ka algselt arvati. Lennuki hävitanud õhutõrjerakett on kasutusel vene päritolu Buk-raketisüsteemides. Tõendite põhjal sai välistada, et tegu olnuks teise lennuki poolt tulistatud raketi, välgutabamuse või maa atmosfääri sattunud kosmoseprügiga. 

Uurimisest selgus, et kokpitis olnud kolm meeskonnaliiget surid kohe, sest neid tabas raketiplahvatusest laiali paiskunud šrapnell, mis kabiini läbistas. Ülejäänud inimesed kaotasid tõenäoliselt rõhu alanemise ja hapnikupuuduse tõttu teadvuse.

Ametlik raport ütleb, et mõned pardal viibinutest võisid vähemalt osaliselt lennuki allakukkumise ajal ka teadvusel olla. Lennukil kulus 10 kilomeetri kõrguselt maapinnale langemiseks tõenäoliselt natuke üle ühe minuti. 

Raportis kinnitati 320 ruutkilomeetri suurune alla, kust rakett MH17 poole tulistati. Kogu see territoorium oli antud ajahetkel separatistide kontrolli all.

Maa-õhk-tüüpi Buk-raketisüsteeme hakati tootma 1970. aastatel Nõukogude Liidus.  Vene armee kõrval kasutavad Buk-raketisüsteeme ka Ukraina ja mitmed teised riigid.

Buk-raketisüsteem paraadil Moskvas Foto:Scanpix

FOTO: GRIGORY DUKOR/REUTERS

Kodanikuajakirjanike ühenduse Bellingcat poolt avaldatud uurimuse kohaselt on MH17 eest vastutav Venemaa. Raport avaldas, et Buk-raketisüsteem, millest lask sooritati oli Venemaa 53. õhutõrjebrigaadi koosseisus, mille kodubaas asub Kurskis.  

Raketisüsteemi Ukraina territooriumile toimetamise eest on raporti kohaselt vastutav grupp inimesi, kuhu kuuluvad ka Venemaa president Vladimir Putin ja kaitseminister Sergei Šoigu. 

Hollandi ametlik kriminaaljuurdlus on endiselt käimas, lõplikke tulemusi oodatakse oktoobri keskpaigaks.

Riikide omavaheline vaidlemine ja arveteklaarimine jätkub ka nüüd, kaks aastat hiljem. Samamoodi on endiselt pooleli konflikt Ukraina ja Venemaa vahel. Süüdlased käivad tõenäoliselt endiselt vabalt ringi, aga MH17 pardal olnud 298 inimest ei naase enam kunagi koju. 

Lein Amsterdami Schipoli lennujaamas Foto:Scanpix

FOTO: CRIS TOALA OLIVARES/REUTERS

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles