L, 26.11.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Otseblogi: riigipöördekatse Türgis nurjus, repressioonid jätkuvad

PM/AFP/STT/BNS
Otseblogi: riigipöördekatse Türgis nurjus, repressioonid jätkuvad
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 48
  • Kohtumaja juures, kus kinnipeetavaid hoitakse, avati tuli
  • Türgi valitsus kaalub surmanuhtluse taastamist

Türgi armee teatas reede hilisõhtul võimu haaramisest riigis. Laupäeval teatasid Türgi võimud, et taastasid kontrolli riigi üle, olles nurjanud rahulolematute sõjaväelaste riigipöördekatse, milles hukkus 290 inimest.

«Kogu võim on täielikult üle võetud,» teatati telekanalis NTV edastatud armee avalduses, kus ei täpsustatud mingeid muid üksikasju.

Türgi peaminister Binali Yildirim ütles reede õhtul telekanalile CNN, et mõned sõjaväeüksused on asunud ebaseaduslikult tegutsema ja tegemist on mässukatsega. «Me ei kavatse sellist asja lubada,» kinnitas valitsusjuht.

Telekanali CNN andmetel rõhutas peaminister, et juhtunut riigipöördekatseks nimetada oleks siiski vale. Yildirim kinnitas, et inimesed peaksid säilitama rahu, sest Türgi demokraatia ohus pole.

«Need, kes osalevad selles ebaseaduslikus ettevõtmises, maksavad kõige kõrgemat hinda,» ähvardas Yildirim.

Esialgu on informatsioon toimuvast äärmiselt vastuoluline ja segane.

Türgis oli Istanbuli linnas kuulda tulistamist ning pealinna Ankara kohal lendasid sõjaväekopterid ja hävitajad, teatasid reede õhtul uudisteagentuurid Reuters ja AFP.

Alljärgnevast videost on näha helikopteri tulistamist.

Pealtnägijate sõnul sulges sandarmeeria Istanbulis liikluse Aasiast Euroopa suunal kahel Bosporuse sillal. Teises suunas jäi liiklus avatuks.

Twitteris levivatel fotodel võis näha teedel tanke.

Kuigi juba Türgi vabariigi isa Mustafa Kemal Atatürk keelas aastal 1923 Türgi sõjaväelastel poliitikas osalemise, on selles riigis hilisematel kümnenditel armee astunud korduvalt valitsusele vastu. Sõjaväelised riigipöörded leidsid seal aset aastatel 1960, 1971 ja 1980. Aastal 1997 mahitas armee peaminister Necmettin Erbakani ametist kõrvaldamist ning 2007. aastal esitas sõjavägi presidendivalimiste eel avalduse oma huvide kohta. Erdoğan, kes paistab silma inimõiguste piiramise ja sekulaarsusest taandumisega, on viimastel aastatel sõjaväe mõjuvõimu oluliselt piiranud ning viinud mitmed mõjukad sõjaväelased ka kohtu ette. Arvatakse, et ta on teinud seda just nimelt uue võimaliku riigipöörde ära hoidmiseks.

Recep Tayyip Erdogan on nii peaministri kui presidendina tegelenud sõjaväe võimu kärpimisega, mille tulemusel on enam kui 300 sõjaväelast riigipöördekatsete plaanimises süüdistatuna trellide taha pandud. 2014. aastal mõisteti 1980. aasta riigpöördekaitse juhid erukindralid Kenan Evren ja Tahsin Sahinkaya eluks ajaks vangi.

Kindralid haarasid võimud 1980. aasta 12. septembril, ent kohtu ette jõudsid nad alles 2012. aastal, mil juhtiv islamistlike juurtega Õigluse ja Arengu partei muutis põhiseadust.

Märksõnad
Tagasi üles