/nginx/o/2016/07/18/5637355t1h0b28.jpg)
Soome välispoliitika instituudi politoloog Toni Alaranta ei usu vandenõuteooriasse, et Türgi president Recep Tayyip Erdoğan oleks ise möödunud reedese riigipöördekatse taga. Samuti ei usu ta, et selle taga oleks olnud USAs elav türklasest vaimulik Fetullah Gülen.
Alaranta on seisukohal, et riigipöördekatse oli ainuüksi sõjaväe korraldatud ning see tehti, kuna militaarjuhtide ja Türgi presidendi vahelised suhted on juba mõnda aega kriitilises seisus olnud, edastab iltalehti.fi.
Soome politoloogi arvates ei loovuta USA Gülenit Türgile, kuid võib uurida, kas Türgi kodanikul oli seos ta kodumaal toime pandud riigipöördekatsega.
«Nii USA kui Euroopa Liidu suhted Türgiga ei ole head ja nüüdne putš valas veel õli tulle. Mõlemad pooled on selle tõttu äärmiselt ettevaatlikud,» lisas ekspert.
Helsingi ülikooli Aleksandri instituudi juhi Markku Kivineni arvates peab lääs hoidma suhtluskanaleid Türgiga avatuna, kuna Türgi on siiski tähtis lüli terrorismivastases võitluses ja põgenikevoogude takistamises.
«Türgis on olukord võrreldes näiteks 1999. aastaga palju muutunud, selle riigi pikaajaliseks eesmärgiks oli siis saada ELi liikmeks. Türgis on majandus heal järjel, kuid poliitiline olukord ja religioon tekitab pingeid. Seega ei ole Türgi ELi jaoks sobiv kandidaat,» nentis Kivinen.
Alaranta arvates ei saa Türgist lähiajal ELi liiget, sest Türgi ei vasta nõuetele, mida EL oma liikmetele esitab ning Türgi tulevik tundub «tume», kuna pärast läbikukkunud riigipööret võib käivituda ulatuslik «nõiajaht».
Türgi võimude ja meedia andmetel on riigipöördekastega seoses võetud kinni üle 6000 inimese.
«Ei saa välistada, et nüüd kahtkustatakse Türgis kõiki, kes arvatakse olevat ühel või teisel viisil putšiga seotud ja see jaht kahtlusalusele võib kesta mõnda aega, isegi aastaid,» jätkas Alaranta.
Venemaa ja Türgi on viimasel ajal suhteid soojendanud, kuigi pärast Türgi riigipöördekastet hakati Vene meedias sepekuleerima, et üks «riigipöörajatest» oli hävituslennuki piloot, kes möödunud novembris tulistas alla Venemaa Suhhoi Su-24 lennuki. Juunis vabandasid Türgi võimud eelmise aasta novembris toimunud intsidendi pärast ja see rõõmutas Vene võime.
Kivineni arvates on Türgi-Vene suhted suurriikide malemäng, millel on mitu etturit.
«Islam ja autoritaarne valitsus ei ole Venemaa jaoks probleem, läänele aga on. Türgi jaoks on Venemaa tähtis, kuna kolmandik turistidest tuleb sinna Venemaalt. Kuid Türgi-Vene suhete normaliseerimine on raksendatud Süüria tõttu. Venemaa toetab Süüria presidendi Bashar al-Assadi režiimi, Türgi on Süüria režiimi vastu,» lisas soomlane.