Armeenia pealinnas Jerevanis jätkub vastasseis politsei- ja sisevägede peakorteri hõivanud ja pantvange võtnud relvarühmituse ning julgeolekujõudude vahel. Relvarühmitus nõuab oma liidri Jirair Sefiljani vabastamist, Armeenia presidendi tagasiastumist ja uue valitsuse moodustamist.
1967. aastal Liibanoni pealinnas Beirutis sündinud Jirair Sefiljan on aktivist, kes võitleb režiimimuutuse eest ja on Aserbaidžaanile territoriaalsete järelandmiste tegemise tuline vastane. Sefiljan juhib Armeenia parlamendis opositsioonigruppi, samuti on ta poliitilise liikumise «Uus Armeenia» juht ja asutaja.
Sefiljan kannab Armeenia sõjaväe kolonelleitnandi auastet ja on silmapaistva sõjalise taustaga. Noorena võitles ta Liibanoni kodusõjas, seejärel saatis vasakäärmuslik Armeenia Revolutsiooniline Liit (ARF) ta Armeeniasse, et Sefiljan saaks osa võtta natsionalistliku Karabahhi liikumise tegevusest.
1990. aastal koos perega Armeeniasse kolinud Sefiljan osales sõjaväeinstruktorina Mägi-Karabahhi kaitsearmee tegevuses Mägi-Karabahhis ja Sjunikhis. Kaks aastat hiljem määrati ta Shushi eriüksuse komandöriks.
Pärast Mägi-Karabahhi konflikti teenis Sefiljan Mägi-Karabahhi Vabariigi kaitsearmee brigaadikomandörina. Silmapaistva teenistuse eest teenis ta Armeenialt kõrge sõjalise autasu – Lahinguristi esimese klassi teenetemärgi.
Sefiljan on kolmel korral arreteeritud seoses tema poliitilise tegevusega. Tema vastu tehtud ebaõiglaseid otsuseid on Sefiljan ära kasutanud populaarsuse kogumiseks. Näiteks 2008. aastal vanglast vabanedes tervitasid teda sajad inimesed, kes õnnitlesid oma kangelast vabaduse puhul.
Eelmisel aastal vahistati Sefiljan meeleavalduste korraldamise eest. Võimud nägid selles katset rahutuste korraldamiseks.
Käesoleva aasta 20. juunil peeti sõjakangelane taas kinni, seekord strateegiliselt tähtsate hoonete vallutamise planeerimise eest. Tema võitluskaaslase sõnul oli vahistamine ajendatud Sefiljani plaanist protesteerida Aserbaidžaanile territoriaalsete järelandmiste tegemise vastu.
Eile Jerevani politseijaoskonda rünnanud rühmitus tegutseb Sefiljani nimel ja nõuab mehe vabastamist. Lisaks Sefiljani vabastamisele nõutakse ka presidendi tagasiastumist ning uut valitsust.
Režiimile vastandumise tõttu ähvardab Sefiljani riigist välja saatmine. Ta on asunud otsima poliitilist varjupaika ja soovib võtta Mägi-Karabahhi kodakondsust.