/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/07/21/5645425t1h9909.jpg)
Liibüa ÜRO toetusega ühtsusvalitsus mõistis kolmapäeval hukka Prantsusmaa sõdurite riigis viibimise.
Liibüa valitsus mõistis hukka Prantsusmaa sõdurite riigis viibimise (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus tegi vastavasisulise avalduse pärast seda, kui Prantsusmaa kaitseministeerium oli teatanud kolme prantslasest sõjaväelase hukkumisest missioonil Liibüas.
Liibüa valitsuse hinnangul on tegemist kõige ehtsama teise riigi suveräänsuse rikkumisega ja see ei ole mingit moodi vastuvõetav.
Liibüa on kaoses alates 2011. aastal diktaator Muammar Gaddafi kukutamise ja tapmisega lõppenud kodusõjast ning riigis on kanda kinnitanud äärmusrühmitus Islamiriik (IS).
Kontrolli riigi üle üritab taastada ÜRO ja lääneriikide toetusega ühtsusvalitsus, kellele lojaalsed väed peavad sadamalinnas Sirtes ja selle ümbruses IS-iga lahinguid.
Kuulujutud lääne eriüksuslaste kohalolekust Liibüas on ringelnud kuid.
Kaitseminister Jean-Yves Le Drian ütles eelmisel kuul parlamendis, et Prantsusmaa on juba mõnda aega Liibüas luureinfot kogunud.
"Me peame nägema, mis toimub," lausus ta, välistades samas maavägede saatmise Liibüasse.
Prantsusmaa ja Suurbritannia etendasid põhirolli lääne sekkumises Gaddafi vastu 2011. aastal. Hiljem süüdistati neid selles, et nad ei andnud diktatuuri langemise järel Liibüale piisavat toetust.
Juunis tegid Pariis ja London lobitööd Vahemerel patrullivate Euroopa Liidu (EL) sõjalaevade lubamiseks Liibüa vetesse, et takistada arvatavate inimsmugeldajate laevu.
ÜRO Julgeolekunõukogu andis EL-i sõjalaevadele selleks loa 15. juunil.