Trump: USA ei pruugi tulla Balti riikidele appi Venemaa rünnaku korral

USA presidendikandidaat Donald Trump Foto: AFP/SCANPIX

USA vabariiklaste presidendikandidaadi Donald Trumpi sõnul ei pruugi Ühendriigid tema juhtimise all tulla kaitsma teatud NATO liikmesriike, kui Venemaa peaks neid ründama.

Trump ütles kolmapäeval ajalehes New York Times avaldatud kommentaaris, et ta otsustab Balti riikide kaitsmise Venemaa agressiooni vastu lähtudes sellest, kas need riigid on täitnud kohustused USA ees.

Trumpi märkus USA kohustusest NATO ees tulla appi alliansi teistele liikmetele on kooskõlas tema varasemate kommentaaridega USA globaalsest rollist ja selle võimalikust muutmisest.

Trump avaldas ajalehes tunnustust ka Türgi presidendile Recep Tayyip Erdoğanile, öeldes, et ei kritiseeri tema samme poliitiliste vastaste mahasurumisel ja kodanikuõiguste piiramisel pärast nurjunud riigipöördekatset. «Mõned inimesed arvavad, et see (riigipöördekatse) oli lavastatud. Mina nii ei arva,» sõnas ta.

«USA-l ei ole õigust Türgile ja teistele riikidele epistlit pidada, kui inimesed külmavereliselt politseinikke tulistavad,» ütles Trump.

Vabariiklaste presidendikandidaadi sõnul ei pruugi olla vajadust hoida USA vägesid välismaal, kuigi see oleks eelistatav. «Kui me otsustame kaitsta USAd, siis saame vägesid alati Ühendriikidest teele saata,» ütles Trump ajalehele. «See oleks ka palju odavam.»

President Toomas Hendrik Ilves kommenteeris Trumpi väljaütlemist Twitteris. Tema sõnul on Eesti üks viiest Euroopa Liidu liikmesriigist, kes täidab oma lubadusi NATO eest, kulutades kaks protsenti riigieelarvest kaitsele. President märkis, et Eesti osales ka NATO ainsas artikkel viie operatsioonis Afganistanis.

Estonia is 1 of 5 NATO allies in Europe to meet its 2% def expenditures commitment. Fought, with no caveats, in NATO's sole Art 5 op. in Afg

— toomas hendrik ilves (@IlvesToomas) July 21, 2016

Kaitseminister Hannes Hanso ütles Trumpi NATO-teemalist väljaütlemist kommenteerides, et NATO liitlased lähtuvad oma töös faktidest.

«Trumpi kui presidendikandidaadi suust enne valimisi on tulnud nii mõndagi huvitavat. Mina oma töös ja ma arvan, ka Eesti Vabariik ja ka teised NATO liitlased lähtuvad faktidest, mis on järgmised: meil on võetud liitlaskohustused, mida meie täidame, ja täpselt samamoodi on võetud liitlaskohustused Ameerika Ühendriikide poolt, mida ka nemad täidavad,» ütles Hanso BNSile.

Ossinovski: taolisi avaldusi ei maksa üle tähtsustada

Peaministri ülesandeid täitev tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ütles valitsuse pressikonverentsil, et tema hinnangul ei maksa taolisi selgelt siseriiklikuks tarbimiseks mõeldud avaldusi üle tähtsustada.

«On selge, et mitte ainult Ameerika Ühendriikides, ka mitmel pool Euroopa Liidus on inimeste rahulolematus kas sotsiaalmajandusliku olukorra või oma poliitilise süsteemiga toonud kaasa isolatsionistliku sentimendi kasvu, kus inimesed võivad kippuda arvama, et kui panna uksed ja aknad kinni, et siis küllap kõik maailma hädad ja globaalsed ohud lähevad meist mööda. No ei lähe,» rääkis ta.

Kindlasti ei ole isolatsioon tema sõnul õige vastus. «Tänapäeva maailmas ei ole võimalik lihtsalt oma väikese või ka suurema maatüki peal enda julgeolekut ja rahva heaolu tagada,» ütles Ossinovski, kelle sõnul on seda mõistnud kõik USA administratsioonid alates NATO loomisest. «Ma usun, et seda mõistavad tegelikult ka kõik järgmised USA administratsioonid.»

Ossinovski lisas, et liitlassuhted on oma olemuselt vastastikused ehk samamoodi, nagu Eesti täidab kokku lepitud kohustusi oma liitlaste ees, täidavad ka teised liitlased Eesti ees võetud kohustusi. «Väga hästi on seda teinud ka Ameerika Ühendriigid ja mul ei ole mingit kahtlust, et nad teevad seda ka tulevikus,» ütles ta valitsuse pressikonverentsil.