Ootamatu oli see selle pärast, et eelmise aasta lõpus kirjutasin Vene lennuki allatulistamise uudise valguses veidi kriitilise arvamusloo president Recep Tayyip Erdoğanist. Selle peale kirjutas proua suursaadik oma vastulauses, et valesid võrdlusi luues jõuab valedele järeldustele. «Just nii juhtus Georgi Beltadze 27. novembril Postimehes ilmunud arvamusloos «Löö esimesena», kus Stalini analoogia kasutamine viis täiesti valedele järeldustele, faktivigadest rääkimata,» jätkas ta.
Tol hetkel turgatas mulle pähe mõte, et nüüd olen võib-olla küll kuhugi musta nimekirja sattunud. Eks ole nii mõnigi välismaa ajakirjanik sattunud terava keele pärast Türgi riigiga pahuksisse. Tõepoolest, minu kirjatükk võis olla demokraatlikult valitud Türgi riigipea suhtes mõneti solvav. Sellegipoolest näitab suursaadiku küllakutse, et millegi hulluga ma türklaste silmis hakkama ei saanud.
Üks hea sõber viskas nalja, et võiksin vahepeal enne kohtumist loopida järjekordselt kriitikanooli Väike-Aasia poolsaarel asuva riigi suunas. Sel puhul oli isegi krõbe lõpp välja mõeldud. Mul oleks tarvitsenud võrrelda autoritaarsuses süüdistatud Erdoğani ja tema juhitavat võimuparteid järgneva Saksa laulu refrääniga «Es geht alles vorüber, es geht alles vorbei, zuerst Adolf Hitler, dann seine Partei.» («Kõik läheb üle, kõik läheb mööda, kõigepealt Hitler, siis tema partei.».)