Türgis toimunud ebaõnnestunud riigipöördekatsest möödub täna nädal. Sellega seoses soovisin selle nädala alguses Ankara esindajalt Eestis suursaadik Hayriye Kumaşcıoğlult mõnedele küsimustele vastuseid. Panin need meili teel kirja ja ootasin tagasisidet. Üllatus oli suur, kui tuli vastus, et saadik kutsub mind neljapäevaks enda juurde külla ja soovib sel teemal näost näkku rääkida.
Türgi suursaadiku jutul: segane maa, segane lugu
Ootamatu oli see selle pärast, et eelmise aasta lõpus kirjutasin Vene lennuki allatulistamise uudise valguses veidi kriitilise arvamusloo president Recep Tayyip Erdoğanist. Selle peale kirjutas proua suursaadik oma vastulauses, et valesid võrdlusi luues jõuab valedele järeldustele. «Just nii juhtus Georgi Beltadze 27. novembril Postimehes ilmunud arvamusloos «Löö esimesena», kus Stalini analoogia kasutamine viis täiesti valedele järeldustele, faktivigadest rääkimata,» jätkas ta.
Tol hetkel turgatas mulle pähe mõte, et nüüd olen võib-olla küll kuhugi musta nimekirja sattunud. Eks ole nii mõnigi välismaa ajakirjanik sattunud terava keele pärast Türgi riigiga pahuksisse. Tõepoolest, minu kirjatükk võis olla demokraatlikult valitud Türgi riigipea suhtes mõneti solvav. Sellegipoolest näitab suursaadiku küllakutse, et millegi hulluga ma türklaste silmis hakkama ei saanud.